Värske uuring: jääaegade tekke võti on Antarktika merejää
Meie koduplaneedil toimuvad looduslikud protsessid on keerukad - tihti võib isegi kõige väiksem muutus kaasa tuua ahelreaktsioonid, mida keegi oodata ei osanud. Teadlased on Maa saladuste lahti muukimises aga üha osavamaks muutumas.
Üks selline keeruline küsimus, mida pikka aega uuritud, on jääaegade teke. "Me oleme üpris kindlad, et selle tekkepõhjuseks on atmosfääri ja ookeani omavahelise süsinikubalansi muutus, kuid kuidas see täpselt juhtus, ei osanud me siiani öelda," ütles Chicago Ülikooli professor Malte Jansen Phys.org-ile. Ometi on Jansen ja ta kolleeg suutnud luua esialgse mudeli, mis seda protsessi avab.
Janseni ja Chicago Ülikooli teaduri Alice Marzocchi loodud mudel näitab nüüd täpselt, kuidas jääajad kujuneda võisid ning kuidas need ilmselt ka tulevikus kujunevad. Mudel viitab, et külmema kliimaga kaasnev Antarktika merejää hulga kasv võib tekitada ahelreaktsiooni, mis tookski kaasa uue jääaja.
Kui hetkel oleme me jääajaperioodide vahel, näitab minevik, et varasemalt on jääkiht Maad korduvalt katnud ning seejärel mõne aja pärast uuesti taandunud. On arvatud, et selle protsessi taga on väiksed muutused Maa orbiidis, kuid Janseni sõnul ei olnuks sellest üksinda küllalt. Ometi on just orbiidist tingitud muutused ka värskelt loodud mudeli lähtepunktiks.
Orbiidi muutusest tingitud jahenemine tooks nimelt kaasa suurema merejää tekke Antarktika piirkonnas. Kuna see kaanetaks aga kinni seal asuva Lõuna-Jäämere, takistaks see globaalset veeringlust ning ookeani ja atmosfääri vahelist gaasivahetust. See omakorda tooks kaasa kasvuhooneefektile vastupidise olukorra - süsihappegaas vangistataks ookeanisügavustesse ning planeet jahtuks veelgi, viies lõpuks jääajani.
Marzocchi sõnul läheb nende mudel kokku ka ajalooliste tõendite - setete, korallide ning liustikest võetud proovidega. "Mind üllatas aga seejuures, kuidas ainult süsihappegaasi talletumine kliimat muudaks. Kogu protsessi võtmeks oleks seejuures Antarktika merejääst moodustuv kaas," ütles Marzocchi.
Ookeani tähtsust kliimaprotsessides ei tasuks teadlaste sõnul mingil juhul eirata ning tegemist on kindlasti valdkonnaga, mis edasist uurimist vajab. "Läbi kõikide geoloogiliste ajastute on ookean olnud kõige suurem süsinikuladu," ütles Marzocchi. "Kui me uurime ookeani rolli süsinikutsüklis, saame edaspidi ka edukamalt tulevikus toimuvaid kliimamuutusi ennustada."
