Veel üks rekordeid purustav torm: sel korral möllab see Araabia meres
Viimased teadusuuringud on viidanud, et orkaanid muutuvad kliimamuutuste valguses üha võimsamaks ning tihedamini esinevaks. Oleme viimasel ajal selle kohta tõendeid saanud, Kyarri nime kandev tsüklon on järjekordne sellekohane näide, kirjutab Gizmodo.
Neljapäeval Araabia meres tekkinud troopiline tsüklon on lühikese ajaga kiiresti kasvanud ning on praeguseks saanud see kõige tugevamaks hetkel eksisteerivaks tormiks Maal. Kuigi maismaal tormil suurt mõju olla ei tohiks, on sellel siiski märgiline tähtsus.
Nädalavahetusel kiiresti teise kategooria tormist neljanda kategooria tormiks kasvanud Kyarri tuulekiirused ulatusid kohati isegi 67 meetrini sekundis. Võrdluseks - nädalavahetusel Eestit räsinud tormituulte kiirus oli puhanguti vaid kuni 30 m/s, jäädes valdavalt aga pigem 20 m/s ligi. Kyarri sugust võimsat tormi pole Araabia merel täheldatud 2007ndast aastast.
Lisaks sellele on Kyarr tähelepanuväärne ka õhurõhu näitajate poolest. Kui normaalseks, nn baasõhurõhuks peetakse 760 millimeetrit elavhõbedasammast, siis Kyarris langes see koguni 685 millimeetrini, mis on sarnane näiteks orkaan Dorianis mõõdetud madalaimale näidule - 683 mmHg.
Mida madalam on rõhk, seda jõulisem on ka torm. 685 mmHg on ka Araabia meres tekkinud tsüklonite ajaloo rekordtulemus - tõsi, India ookeanis, mille osaks meri on, on 1999. aastal täheldatud ka üht madalama rõhunäitajaga tormi. Vaatamata sellele on ka Kyarri puhul mõõdetud näitaja aga uskumatult madal.
Üldine rekord India ookeanis
Kyarr on kõvasti panustanud ka India ookeani üldise tsüklonirekordi püstitamisesse. Nimelt kasutavad teadlased tsüklonite üldise intensiivsuse mõõtmiseks ACE-nimelist mõõdikut, mis näitab kõikide hooaja jooksul täheldatud tsüklonite energiasummat.
Sisuliselt liidetakse selle käigus kokku kõikide esinenud tormide tuulekiirused ning nii on võimalik mõista, kui tormine hooaeg oli. Sel aastal on ACE-näitaja viis korda keskmisest kõrgem ning tegemist on kõige intensiivsema tsükloniperioodiga üldse India ookeani ajaloos.
Kyarri ja India ookeanit puudutavad rekordid ei ole ainulaadsed. Näiteks hiljuti Atlandi ookeani idaosas möllanud orkaan Lorenzo oli samuti teadlaste sõnul seninägematu. Kuigi selliseid orkaane on Atlandi ookeanis loomulikult ka varem täheldatud, ei ole need kunagi nii kaugele Euroopa lähedale jõudnud.
Tulevikus tugevamad tormid
Teadlased on öelnud, et orkaanide ja ohtlike tsüklonite esinemise sagenemisel ja üha võimsamaks muutumisel on oma osa kliimamuutustel. Näiteks Texas A&M Ülikooli kliimateadlane Andrew Dessler ütles sel aastal orkaan Doriani ajal antud intervjuus, et teaduslik üldsus on üha enam jõudmas üksmeelele, et kliimamuutused toovad kaasa kiiremad tuuled ja tugevamad vihmad.
Samuti on teadlased viidanud, et kuigi üldine tormide hulk maailmas võib tuleva sajandi jooksul väheneda, on tõenäoline, et suured tormid, näiteks neljanda ja viienda kategooria orkaanid muutuvad mitu korda tavalisemaks.
Kuigi ükski teadusuuring Kyarri veel tugevnevate tormide ja orkaanide perspektiivist otseselt käsitlenud ei ole, tundub selle üldine kujunemislugu ja taustsüsteem teadlaste tähelepanekuid väga hästi illustreerivat.
