Mitmel juhul kuvasid rünnaku alla langenud leheküljed endise presidendi Mihheil Saakašvili pilti kirjaga "ma tulen veel tagasi". Kuigi rünnaku lähtekohta veel selgeks pole tehtud, spekuleeritakse sotsiaalmeedias, et selle taga võib olla Venemaa.

Lisaks sellele, et 2000 lehekülge otseselt veebist maha võeti oli aga häiritud veel mitmete teiste lehekülgede ning teenuste töö. Arvatakse, et kokku oli rünnakust mõjutatud üle 15 000 veebilehe, sealhulgas näiteks presidendi kantselei ning mitmete eraettevõtete kodulehed.

Küberturvalisuse ekspertide sõnul ei olnud rünnakut just ülemäära keeruline läbi viia arvestades, et Gruusia veebilehed ei olnud väga hästi kaitstud. Vaatamata sellele ollakse aga rünnakute ulatusest hämmeldunud. "Vaadates rünnakute iseloomu ja suurust, on raske uskuda, et tegemist ei olnud mõnest riigist lähtuva koordineeritud rünnakuga," ütles Surrey Ülikooli küberturvalisuse ekspert Alan Woodward BBC-le.

Kuigi häiritud olid mitmed avalikud teenused ning veebilehed, ei olnud aga Woodwardi sõnul hädavajalikud riiklikud teenused rünnakust häiritud. Küll aga said kahjustada näiteks Maestro nime kandva telejaama seadmed, seejuures osa tehnikast koguni hävis rünnakus.

Eesti on samuti küberrünnakute poolest maailma ajalukku läinud, kui 2007. aastal tabas siinseid riigiasutusi ja eraettevõtteid küberrünnak, mida peetakse üheks esimeseks suuremahuliseks riiklikult koordineeritud rünnakuks üldse. Ka toonastes rünnakutes süüdistatakse Venemaad.