Auto ostmine, olgu sõiduk siis uus või kasutatud, tehakse enamasti emotsiooni põhjal: välimus loeb! Ei osta meist keegi autot, mis lihtsalt ei meeldi.

Oma unistuste piiriks seatakse enamasti hind, kuid nagu selgub, on see ainult üks komponente väljaminekust. Tegelikult tuleks välja arvutada kogu kulu ühe sõidukilomeetri kohta.

Selleks on vaja teada loomulikult auto hinda ja liisingtingimusi, kui pole plaani sõidukit kohe välja osta ning kulu hooldustele, kindlustusele ning kütusele.

Eesti populaarsemate autode kuluridade kohta saab lugeda näiteks siit. Ent igaüks saab ise oma sõiduvahendi sõidukilomeetri hinna välja arvutada, kasutades allolevat spikrit.

Kas osta uus või kasutatud auto?

Olen näite koostamisel võtnud aluseks küsimuse, kas osta uus või kasutatud auto? Minu aastane läbisõit jääb umbes 20 000 km juurde ning kindlustus arvestab minu elukohana Tartumaad.

Et oleks uue auto suhtes aus, siis lisasin kasutatud auto sõidukilomeetri hinda arvestades juurde remondifondi: ka 5 aasta või 100 000 km läbisõidu juures võib juhtuda uue autoga rikkeid, mida garantii ei kata. Tõenäosus et midagi juhtub on muidugi väiksem kui kasutatud auto puhul.

Enamus esindusi on täna suutelised kliendile andma hooldusgraafiku koos hindadega. Pruugitud auto puhul kehtib reegel, et auto on täpselt nii hea, kui hea oli selle eelmine omanik.

Kuna minu aastane läbisõit ei paku konkurentsi taksodele, siis uuena kaaluksin bensiinimootoriga autot, aga et enamasti läänest imporditud kasutatud autode valik on oluliselt suurem diiselmootoriga ning need on paremini varustatud, valisin “teise ringi” näite “õlijoojana”.

Peale uute WLTP standardite kehtima hakkamist võib tehase poolt antud kütusekulu numbreid võtta peaaegu puhta kullana, kuigi palju sõltub juhi sõiduharjumustest.

Konkreetsetest kuludest ning järeldustest loe edasi SIIT