Kella keeramine ja jätmine talveaega oleks tervisele parim
Soomlased on suve- ja talveaja mõjusid erinevatele eluvaldkondadele rohkelt uurinud. On leitud, et püsivalt suveajale jäämine aitaks Soomes ära hoida ca 250 liiklusõnnetust aastas. Ka kella edasi-tagasi kruttimise lõpetamise ettepanek tuli kodanikualgatusena 2017. aastal Soomest ning nüüd selgitasid teadlased välja, et püsivalt talveajale jäämine on inimese tervisele parem.
2018. aasta suvel korraldas Euroopa Komisjon küsitluse, kus uuriti inimeste arvamust suveaja kasutamise kohta. Vastuseid laekus kõigist 28-st liikmesriigist ning vastanute seisukoht oli ühene: kokku 4.6 miljonist vastanust 84% pooldas suveajast loobumist.
Soomlaste ja poolakate seast oli lausa 95% seda meelt, et suveajale pöördumine tuleks ära lõpetada. Vaid Kreeka ja Küprose vastajad olid seda meelt, et suveajale üle minemist on ikka vaja.
Pideva suveaja korral oleks hommikud meie laiuskraadidel senisest pimedamad, sest hommik saabub tund aega hiljem. See põhjustab inimese sisemise kellavärgi mahajäämist, mis omakorda rikub unerütmi ja une kvaliteedi, tulemuseks on meeleolu langus ja väsimus, aga ka täiendav koormus südamele ja veresoontele ning tugevam näljatunne.
Pidev "normaalne aeg" ehk talveaeg seevastu tähendaks seda, et märtsi lõpust kuni oktoobri lõpuni oleksid õhtud praegusest pimedamad. Sisemise kella jaoks on see aga hea, sest uni tuleb paremini ja ka une kvaliteet võib olla parem. Soomlased kannatavad unevõla all praeguse korralduse kohaselt enim just suvel.
Varem koitev hommik kaitseb tervist
Mitmed uuringud üle kogu Maa on uurinud ajavööndite mõjusid tervisele, kirjutas THL.fi. On tuvastatud, et sama ajavööndi lääneservas elavatel on rohkem muret kaamosega, uneprobleeme ning isegi teatud vähktõve vorme kui ajavööndi idaservas elavatel, kes on ühtlasi ka hommikuti virgemad. Lääneserva inimesed on õhtuti virgemad.
Soomlaste seas on üha tavalisemaks muutumas unerütmi ja ööune häired ning kui jäädaks püsivalt suveajale, siis oodatakse nende probleemide hulga kasvu. Need tervisehädad koormavad südant ja veresooni ja soodustavad ülekaalulisuse tekkimist. Selge on see, et ajavööndil ja sellega seotud otsustel on oma mõju rahvatervisele.
Selle kõige taga on inimese sisemine kell, mis mõõdab ööpäeva pikkust. See sisemine kell on valguse suhtes tundlikum hommikutundidel, kui silmale langev valgus seab kella rütmi, õhtune valgus seevastu ajab sisemise ja välise "graafiku" rütmist välja.
