Passat Alltrack – ettevaatlikud uuendused ja eksperimendid elektroonikaga
Mis teha, kui tahaks autoga pisut julgema südamega asfaldilt maha keerata, kuid maasturilaadset ei soovi? Sel juhul on ainsaks lahenduseks kõrgemale tõstetud universaalkere, mis loob täiendava boonusena mugavama sisenemise ja väljumise. Volkswageni mudelite puhul kannavad need autod lisanime Alltrack.
Sissejuhatuse asemel õiendame ära ühe turundusliku detaili: Passat Alltrack ei ole omaette mudel, vaid seda võetakse kui üht Passat Varianti (mis Volkswageni keeles tähendab universaalkeret) varustustaset. Seega siin uue Alltracki kohta öeldu käib paljuski ka uue „tavalise“ Passati kohta.
Tagasihoidlikud täiendused
Väliskujus pole värskenduse käigus suuri muudatusi toimunud ning vilumatu silm võib „uue“ ja „vana“ kergesti segi ajada.
Spikker: esimesed udutuled on rombja kuju asemel selgelt kolmnurksed ning tagaluugile on ilmunud – nagu ka näiteks Arteonil ja Touaregil – pikalt välja kirjutatud mudelinimetus Passat.
Ning kuna demoautode värv peab ennekõike pilke püüdma, vahet pole, kas hea või halvaga, siis proovisõiduks olnud Alltrack oli värvitud uude sügavrohelisse Bottle Green metallikvärvi. See ongi saadaval vaid Alltrackile ning nägi tõesti hea välja.
Sisemus on rahulik ja väljapeetud, vaid läikivhall plastikliist on julge balansseerimine hea ja halva maitse vahel, kuid uus Passat veab selle auga välja.
Kirjutada aga suurelt keset armatuurlauda ohutulede lüliti kohale mudelinimetus – oleks saanud soliidsemalt. Samas – need on pisiasjad, mis ei häiri.
Üllatused juhikohal
Istmele maandudes tabavad aga klassikaliste lahendustega harjunuid üllatused. Nii polevat enam võimalik tellida mehaaniliste „kelladega“ näidikuplokki, vaid tuleb igal juhul leppida täisdigitaalsega.
Õnneks vaatab selle seadistamisel kohe vastu „Classic“ vaade. Kergendustundega valitud ja teema unustatud.
Esimene tõsisem ehmatus tabab aga siis, kui USB pesa otsides selgub, et autos on ainult USB-C standardi omad ning lisavarustusse kuuluv adapter loomulikult autost puudub. Õnneks lahendab hästivarustatud elektroonikapood selle mure kiiresti.
Volkswagen on uhke tehnika viimase sõna järgi loodud navipaketi Discover Pro üle, kuid enne kahe ja poole tuhande eurose väljamineku otsustamist on soovitus väga tõsiselt järele mõelda.
Otse öeldes on tegu auto suurima puudusega. Ekraani ees elegantselt kätt viibutada võib olla väga äge, aga iga käivitamise järel oodata igaviku (tõenäoliselt pisut vähem, aga vähemalt nii see tundus) ei ole enamikule autokasutajaist lihtsalt jõukohane.
Valige ilma „Pro“ lisandita infolustisüsteem ja säästate suures koguses närvirakke, mis teadupärast ei taastu!
Ruumi enam kui küll
Passati mahukus pole näovärskenduse käigus mõistagi kuhugi kadunud. Esiistet on võimalik seada mitut moodi ning kui juhikohal istub keskmist kasvu meesterahvas, siis tema taga jätkub ruumi korvpallurilegi.
Siiski on tegu sõiduautoga ning maasturilaadseile omast bussilikku isteasendit siin endale lubada ei saa. Eesti mõistes pikkade vahemaade puhkepausideta läbimine tõestas aga, et seda polegi vaja, selg valutama ei hakka ning ergonoomikaga on kõik paigas.
