Tulikallis, kuid ikka katki! Maailma suurim lennukikandja ei taha kuidagi valmis saada

USS Gerald R. Ford on maailma suurim lennukikandja, mille ehitamine ja kasutusele võtmise protsess on võtnud oluliselt kauem, kui USA merevägi plaaninud.

Ford on esimene oma klassi lennukikandja ning selliseid on Ameerika Ühendriigid praeguseks tellinud veel kolm. Ford-klassi laevad peaksid välja vahetama hetkel kasutusel olevad Nimitz-klassi lennukikandjad, olles viimastest suuremad ja varustatud uuema tehnoloogiaga.

USS Gerald R. Ford, mille ehitamine on läinud maksma vähemalt 13 miljardit dollarit, on näiteks varustatud elektromagneetiliste lennukikatapultidega. Nimitz-klassi laevadel kasutati lennukite õhku heitmiseks aga auru. Uute katapultide kasutusele võtmine tähendab, et auru tootmiseks vajalikud lahendused saab laevadelt ära koristada ja seeläbi vabaneb nendel terve hulk ruumi, mida on võimalik otsetarbekamalt kasutada. Samuti on Ford-klassi laevadel näiteks oluliselt arenenumad sensorid, mis muudavad laeva targemaks.

Klassi esiklaevaga on aga probleem - see ei taha hästi valmis saada. Ford, mida hakati ehitama 2005. aastal, pidi esialgse plaani kohaselt valmis saama 2015. aastaks, kuid reaalselt anti see USA mereväele üle alles 2017. aasta maikuus. Kuigi praeguseks on laev veeskatud, on see kaugel sellest, et seda reaalselt lahingutegevuses kasutada.

Probleeme on palju

Esialgselt pidi laev lahinguvalmis olema 2020. aastaks, kuid viivituste tõttu lükati seda tähtaega juba kaks aastat edasi. Nüüd aga on laeval tuvastatud veel murekohti, mis operatiivteenistusse võtmise veelgi hilisemaks nügivad.

Portaal National Interest kirjutab, et lennukil tuvastatud probleemide nimekiri on kirju. Varemmainitud uudsed lennukikatapuldid on vigased, samuti ei tööta ootuspäraselt lennukite maandumisel neid pidurdavad süsteemid, samuti oli muresid laeva sõukruvidega, kuid need on praeguseks lahendatud.

Õhus on veel probleeme laskemoona ja pommide liigutamiseks mõeldud liftidega ning tõrgub ka laeva radarisüsteem. "Hetkel oleme sertifitseerinud ja meeskonnale üle andnud kolm toimivat lifti," selgitas USA mereväe hangete juht James Geurts. "Neljandaga oleme samuti väga lähedal."

Geurtsi sõnul on hetkel valmis umbes kolmveerand laevast ning kohati ei ole näiteks paigas veel erinevad uksed ja luugid. "See ei ole tehnoloogiline probleem, vaid puudutab pigem ehituse lõpetamist," ütles Geurts. Ka teised USA mereväe kõrged ametnikud loodavad, et laevaehitajad on võimelised viivitused tasa tegema ning laev võiks juba 2024. aastal reaalseks sõjategevuseks valmis olla.

Riigi esindajad on marus

Viivitused on juba tigedaks ajamas aga poliitikuid, näiteks ütles USA esindajatekoja liige, endine mereväeohvitser Elaine Luria 22. oktoobril toimunud lennukikandjat puudutaval istungil, et tegemist on 13 miljardit dollarit maksva tuumajõul toimiva praamiga. Samuti on probleemsest ehitusprotsessist tingitud lisakulud laeva hinda tõstnud nii, et praeguseks on tegemist kõige kallima sõjalaevaga, mis üldse kunagi ehitatud.

Senaator Jim Inhofe ei olnud samuti kriitikaga kitsi. "Laev võeti mereväe poolt poolikuna vastu, see oli selleks ajaks hilinenud kaks aastat ning eelarve oli juba 2,5 miljardi dollariga ületatud. Seejuures ei toimi üheksa relvasüsteemi üheteistkümnest ja kulud üha kasvavad," kurjustas Inhofe. Tema sõnul ongi peamine probleem kõigis uudsetes süsteemides, mida polnud siiani tegelikult laevadel testitud ja mille tellimisel merevägi suure vea tegi. "See peaks lausa kriminaalne olema," ütles ta.

Mereväe esindajad võtavad asja rahulikult. Pärast sõukruvidega ilmnenud probleemi lahendamist öeldi meediale lakooniliselt: "Kuna tegemist on esimese laevaga oma klassis, siis oli eeldatav, et mõningaid probleeme esineb."