Renault’ elektriautode osakonnas on head ajad: 2019. aastal on tehtud üsna uskumatuna näivat müüki, nunnu Zoe (täisnimega Renault Zoe Z.E) tallub Euroopas valusalt Model 3 kandadele.

2019. aastal on Zoe müük kasvanud Euroopas 50%, eelmisel aastal müüdi 39 469 elektriautot. Üle maailma – rohkem kui 50 riigis – on 160 000 klienti, kes Zoe’d igapäevaselt kasutavad. Alates 2012. aastast on Zoe’d 60 korral auhinnatud.

Zoe Z.E 50 (number tähistab akupaki mahtu), millega Sardiinias sõitmas käisin, on pesakonna värskeim isend ning juba praegu on teada, et nõudlusele vastamiseks tuleb tootmisliin topeltkiirusel käima tõmmata. Eestisse peaks uuenenud elektriauto jõudma uue aasta alguses. Ning arvata, et seekord läheb e-autode toas kuumaks.

Põhjust selleks on rohkem kui küll. Esiteks on Zoe facelift kulbiga nunnutamist juurde kallanud: sa ei saa sellest autost naeratamata mööda minna!

Teiseks on tegu igati kaasaegse, turvalise, ühenduva, nutikalt ruumika ning – kes seda oleks arvanud, eks!? – särtsakat sõiduviisi võimaldava liikumisvahendiga.

Kui ütlen “ühenduv”, siis mõtlen 9,3-tollist nuhvlit keskkonsoolis, millel pole midagi pistmist Renault’ eelmise põlvkonna infolustiga, mida kohtab tänaseni muidu imetoredatel tavamudelitel nagu Talisman ja Mégane.

Kui ütlen “ühenduv”, siis mõtlen ka hullvinget kelladekasti juhi silme ees, mis on värviline, kiire, ja mis peamine – informatiivne.

Kolmandaks: esitlusel rõhutati korduvalt, et Renault’ ei ole noobelbränd ega saa selleks kunagi: idee on toota mõistliku hinnaga ja palju, väga palju elektriautosid.

Aga kõigest järjekorras.

Kas uuenenud või täiesti uus?

Kust jookseb piir facelifti ja uue generatsiooni sõiduki vahel? Renault Zoe puhul on see ilmselt vaataja silmade ilu: Sardiinias toimunud esitlusel räägiti pigem täiesti uuest Zoe’st. No ütleme, et peaaegu nii see ju ongi: kõik on uus või timmitud, vaid platvorm on seesama.

Kui PR-osakonna loogikat järgida, on uustulnuk järjekorras koguni kolmas Zoe: 2012. aastal sündis koostöös Nissaniga I, 2016. aastal tuli Z.E 40 ja nüüd siis see uus/uuenenud.

Ühtekokku on Renault elektriautodesse investeerinud ligi miljard eurot. Ees seisab uue, vaid EV-de tootmiseks mõeldud tehase rajamine Prantsusmaal, Flinti tootmisüksust laiendatakse, et toota kaks korda rohkem Zoe’sid.

Elektrisõidukid moodustavad Renault’ üleilmsest müügist kümnendiku. Lisaks nunnumeetri kannatust proovile panevale Zoe’le on Renault’l tootmises 3 täiselektrilist sõidukit.

2022. aastaks jõutakse sinnamaale, et 8 mudelit – pool kogu valikust – on elektrilised. Muuhulgas on oodata kompaktset krossoverit. Mis te siis arvasite, et nad ei teegi seda või!? No ja muidugi tuleb ka uus Zoe.

Siit ka vastus küsimusele, kuidas 2019. aasta Z.E 50-sse suhtuda: see on uus vana Zoe. Aga väga tore selline!

Renault Zoe

Kõik, mida peab akudest teadma

2012. aastal suutis Zoe ühe laadimisega läbida 150 kilomeetrit, uuel 52kWh (neto) Zoe’l on sõiduulatust WLTP järgi kuni 395 km. Palju sõltub sõitjast, palju ilmast, teest, temperatuurist. Eestis on 300 km tehtav ka suurema surumiseta. Seda on piisavalt, et autot laadida nädalas korra-kaks.

Vana platvorm – seesama, mille tõttu ei saa me rääkida uue generatsiooni Zoe’st – on igapidi üle timmitud ning üle disainitud. Ühtlasi ka jäigemaks tehtud, mis maanteesõidul lõpuks pisut närvidele käima hakkab.

Akupaki arhitektuuri muudeti oluliselt: mõõtmed jäid samaks (kabiiniruum samuti), aga akuelemente mahutati sinna senisest rohkem. Kogu pakk kaalub 326 kg (20 kg eelmisest, 41 kWh-st raskem) ja sellega sõidab auto 25% varasemast kaugemale.

Yonghi Shin, Renault globaalse turu asedirektor toob võrdluse: iPhone X-i aku on 11 kW, Zoe’l 52 kWh. Igaüks oskab ise arvutada, kui palju õunu mahub auto põhja. Zoe tiheda viljalihaga, kõrge efektiivsusega õunad on LG Chem’i toodang.

Uus on ka R135 100 kW 245 Nm elektriajam (mis koosneb koguni 70st osast) esiteljel teeb Zoe’st päris kärme astuja. Kiirteel 80-120 km/h sõita pole mingi probleem.