MIT Techonology Review kirjutab, et orgaanilise põllumajanduse laiapõhjaline kasutuselevõtt tooks endaga lausa kaasa kasvuhoonegaaside hulga tõusu, kuna see tähendaks rohumaade ning metsade hävinemist.

Teadlased vaatlesid oma töös kogu Inglismaad ning Walesi ja lõid hüpoteetilise stsenaariumi, kus mõlemad riigid oleksid täielikult üle läinud orgaanilisele põllumajandusele. Leiti, et kuigi otsene süsihappegaasi emissioon loomakasvatusest väheneks 5 protsenti ja taimekasvatuselt 20 protsenti, väheneks saagikus seejuures hinnanguliselt 40 protsenti.

Suurenenud nõudlus toidu järele tähendaks aga seda, et riigid peaksid hakkama põllumajandusprodukte importima, mis aga süsihappegaasi emissioonidele hästi ei mõjuks. Toiduprobleemi võiks lahendada hetkel jõude seisvad rohumaad, kuid teadlaste sõnul tõstaks see üldist emissiooni 21 protsendi võrra, kuna rohumaad seoksid muidu süsihappegaasi.

Looma- ja taimekasvatus on erinevad

Veel üks oluline tähelepanek puudutab looma- ja taimekasvatuse erinevusi. Leiti, et orgaaniliste taimekasvatusmeetodite kasutamine on üldiselt hea ja pärsib näiteks väetisest tulenevate kahjulike lämmastikühendite teket, kuid loomakasvatusega on asjad teised.

Näiteks tõuseks orgaanilise loomakasvatuse puhul emissioonid sellest, et orgaaniliste meetoditega ei kasutata hormoone, toidulisandeid ja muid keemilisi ühendeid, mis loomade kasvu kiirendavad. See omakorda tekitab olukorra, kus loomad elavad pikemat aega ning eriti tähelepanuväärne on see näiteks veisekarjade puhul, kes jõuavad pikema elueaga oluliselt rohkem metaani toota.

Samas tõdetakse, et orgaanilised loomakasvatusmeetodid ei pruugi keskkonnale igal juhul halvad olla, näiteks on uuringud näidanud, et pikema aja vältel rohumaal elavad loomad stimuleerivad taimekasvu ning suurendavad seeläbi seotava süsihappegaasi hulka.

Probleem pole tegelikult metaanis

Töö kinnitab aga üht - vaid orgaanilisel põllumajandusel toimiv süsteem ei ole jätkusuutlik, kuna nõuab rohkem haritavat või karjatatavat maad ning seda nii loomakasvatuse kui ka taimekasvatuse puhul.

Täpsemalt oleks Inglismaal ja Walesis sajaprotsendilisele orgaanilisele põllumajandusele üle minnes teadlaste hinnangul hetkel põllumajanduslikuks maaks muuta poole rohkem maad kui praegu.

Globaalses perspektiivis oleks aga olukord veel hullem ning juhul, kui kogu maailm tahaks vaid orgaanilist toitu toota, tuleks põllumajandusliku maa hulka kasvatada viis korda. Selle erinevuse tingib asjaolu, et Ühendkuningriigi saagid on maailmas esirinnas.

Teadlaste hinnangul on uuringu tulemustele vaatamata põllumajandusest tingitud probleemid ühed kõige olulisemad, mis kliimamuutustega efektiivseks tegelemiseks lahendada tuleb. Selleks aga tuleb leida lahendusi, mis ei tõstaks haritava maa hulka. Ses vallas võiks aidata uudsed väetised, lämmastikku siduvad põllukultuurid ja piima ning liha asendavad väiksema keskkonnajalajäljega toiduained.