Robotex ja Insplay kutsuvad peresid oma esimesi ettevõtteid looma!

Ka sel aastal on Insplayl Robotexil oma võistlus, mille teema on „Meie esimene start-up”. Insplay Roboliiga väljakutse on lasteaia- ning algkoolilastele hüppelauaks arendavasse robootikamaailma.

Siin pole tähtis kiirus ja jõud, vaid tiimitöö, loovus ning hariva roboti programmeerimise oskus. Väljakutsele ootame peale lasteaedade, koolide ning huviringide õpilaste ka kõiki nutikaid perekondi.

Neli sammu edukogemuseni

• Tiim kokku ja registreeruge

3–5-liikmelise tiimi võivad moodustada 5–12-aastased lapsed + juhendaja (õpetaja või lapsevanem). Kui tiim on koos, registreerige end hiljemalt 15. novembriks Roboliiga võistlusele.

• Leidke äriidee

Laske lastel unistada, milline võiks olla nende tulevane ettevõte. Valige koos välja üks start-up’i idee, millega soovite väljakutsel osaleda.

• Ehitage ja progege

Meisterdage oma start-up’ist prototüüp ehk looge matt, mille peal annate ka robotile mingi rolli ja programmeerite ta oma osa täitma ehk liikuma.

• Esitlege start-up’i

Harjutage oma start-up’i esitlust ehk pitch’i. Tulge koos prototüübi ja robotiga Robotexile oma kogemust jagama ning lahendust tutvustama.

Registreerimine on avatud kuni 15. novembrini.

Rohkem infot: robotex.insplay.ee

Vaata galeriid eelmisest aastast!

See on näidislugu laste inspireerimiseks. Robotexi prototüübi jaoks mõtelge tiimiga välja oma esimene start-up. Mida saaksite tiimiga üheskoos ette võtta, et lahendada mõnda probleemi?

Näidislugu

Tema on rõõmus ja tragi robot Robit. Robitile meeldib väga lastega mängida ja tal on palju sõpru. Robiti parimad sõbrad on pisike tüdruk Piia ja tema väikevend Sass. Nendega koos on tore toimetada ja igasuguseid lõbusaid asju ette võtta.

Eelmisel suvel hakkas Robit ettevõtjaks. See juhtus nõnda. Oli soe suvepäev. Robit mängis koos Piia ja Sassiga õues palli. Päev oli väga palav. Päike kõrvetas kuumalt ja laste mängulust sai peagi otsa. Piia ja Sass unistasid vaid ühest – külmast limonaadist. Robitil tuli mõte, et limonaadi ei pea ju poest ostma, vaid seda saab ise teha. Robit tegigi koos lastega limonaadi. Koos panid nad limpsi vanadesse limonaadipudelitesse ning hakkasid seda müüma ka teistele lastele, kes palavuse käes kannatasid. Äril läks hästi. Ajapikku tekkis aga mure, sest lapsed, kes olid limonaadi ära joonud, jätsid plastpudeleid kõikjale vedelema. See ei näinud üldse hea välja. Piiale ja Sassile oli nii koolis kui kodus räägitud, et loodust ja keskkonda tuleb hoida, sest sellest oleneb meie planeedi tulevik. Kui tekitame prügi, siis hävib ka meie elukeskkond. Piial tekkis mõte. Ta ütles Robitile: „Robit! Mis sa arvad, kui sa teeksid prügiks muutunud pudelitega midagi põnevat? Äkki saaks neid taaskasutada?” Robit arvas, et saab, kui lapsed teda õigesti programmeerivad.

Mõeldud, tehtud! Piia ja Sass programmeerisid Robitit veidi ning pudelitest hakkas valmima kõiksugu lahedaid asju: küll tuli sealt autokeresid ja paate, mängukarusid ja -jäneseid ning isegi üks rakett. Piia ja Sass pidid ainult autodele pudelikorkidest rattad alla panema, paatidele purjed peale tõmbama ning karukestele kõrvad külge monteerima. Mänguasjad said ilusad ja uhked! Robit, kel oli väga hea ärivaist, pakkus välja, et tema võib valmistada mänguasju ning Piia ja Sass saavad neid oma sõpradele müüa. Piiale ja Sassile tundus see samuti hea mõte, aga nad otsustasid enne ka ema ja isa käest luba küsida.

Lapsed jooksid tuppa ning rääkisid vanematele õhinal oma ideest. Sellest sai omamoodi uhke esitlus! Nad demonstreerisid emale ja isale oma suurepärast taaskasutusideed ning sedagi, milliseid mänguasju vanadest limonaadipudelitest teha annab. Ema ja isa olid vaimustuses. Isa küsis, kas äkki saaks teha midagi ka täiskasvanutele. Tal oleks vaja aias ühtteist teha ja ehk saab Robit ka mõne aiatööriista valmistada. Ema aga seisis toas, lilled käes, ja mõtles, kuhu küll neid panna. Kõik vaasid olid juba lilli täis.

Piial oli kohe lahendus olemas: „Aga Robit oskab teha limpsipudelitest nii mänguasju lastele kui ka vajalikke asju täiskasvanutele.” „Või nii?” imestas isa. „On jah nii!” kinnitas Sass. „Vajutage vaid õiget nuppu ja te näete.” Ema vaatas Robitit. Roboti peal oli tõesti kaks nuppu. Ühe peale oli kirjutatud „lastele” ja teisele „täiskasvanutele”. Sass oli Robiti selliselt programmeerinud, et sai valida. Isa vajutas nuppu ja Robit valmistas talle kohe limonaadipudelist uhke aiakühvli. Ema vajutas nuppu ning limpsipudelist valmis lihtne ja kaunis vaas. Siis vajutas nuppu ka Sass ning pudelist valmis kärmelt imearmas notsu.

Piial tekkis kiusatus vajutada kahte nuppu korraga. Nii tuligi välja kühvel, millel kõrvad peas, ja vaas, millel rattad all. See tegi kogu perel tuju heaks. Kõik said korraliku kõhutäie naerda.