Kohtuotsus: "õigus olla unustatud" ei kehti väljaspool Euroopa Liitu

Euroopa Kohtu hiljutine otsus leidis, et kui Google rahuldab inimese taotluse ja eemaldab tema isikuandmeid sisaldava lingi, ei pea seda eemaldama otsingumootori kõikidelt versioonidelt, vaid ainult neist, mis on kättesaadavad Euroopa Liidu liikmesriikides.

Otsingumootorist lingi kustutamise alus, millele on viidatud ka kui "õigusele olla unustatud", tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) artiklist 17, kuid kuna otsingumootorid viitavad selliste otsuste puhul tihti sõna- ja teabevabadusele, siis üldjuhul kustutavad otsingumootorid linke väga harva.

Juhul, kui aga kustutamiseni jõutakse, tähendab värske kohtuotsus seda, et EL-i territooriumilt tulnud kustutamise nõude põhjal ei pea otsingumootor eemaldama isikuandmeid sisaldavat linki nendelt versioonidelt, mis avanevad väljapool EL liikmesriiki. Kui Euroopa Liidus kustutatud linki enam ei näe, siis näiteks USA-st või mujalt maailmast tehtud otsingu puhul on info jätkuvalt kättesaadav.

Samas leidis kohus, et liikmesriikide järelevalveasutusele või kohtule jääb õigus kohustada otsingumootori haldajat eemaldama lingid kõikidest otsingumootori versioonidest.

Eesti Andmekaitse Inspektsioon viitab, et kui inimesel on soovi enda kohta käivat linki otsingutulemustest kustutada, tuleks esmalt alati pöörduda algse võrgulehe poole, mis on andmed avaldanud.

Samas viitab Inspektsioon, et ka taotluse esitamine on vahel põhjendatud. Seda on mõistlik teha olukorras, kui isikuandmete avaldamine on ilmselgelt inimese õigusi kahjustatud ja andmed avaldanud võrguleht asub väljaspool EL mõjupiirkonda, millega ei saa kas ühendust või keeldutakse andmete kustutamisest või otsingumootoritele peitmisest.

Muul juhul on aga Inspektsiooni kogemusest lähtudes alati mõjusam ja tulemuslikum otsene suhtlus võrgulehega.