Selgus, et putukad on võimelised sekundis enda kehapikkuse läbima 108 kordselt ning nende samm on kümme korda tihedam kui Usain Boltil, kirjutab The Guardian. Veel analoogiat - kui Põhja-Saharas elavate sipelgate liikumisnäitajad omistada näiteks kassile, peaks kiisu lippama umbes 200 kilomeetrit tunnis.

Veelgi enam, Sahara hõbesipelgad liiguvad teadlaste sõnul koguni nii kiiresti, et suure osa oma liikumisest on nad tegelikult kõigi kuue jalaga õhus. "Sammude vahel lendavad nad lihtsalt läbi õhu, nii et jalad pole kummalgi pool maas," selgitas Ulmi Ülikooli teadur Sarah Pfeffer, lisades, et selleks, et sipelgad õhus oleks, ei pea nad isegi täiskiirusel liikuma.

Hõbesipelgate omapärane ja tohutult kiire liikumisviis on nende eluviisiks hädavajalik, kuna erinevalt teistest kõrbeelukatest, kes düünides valitseva keskpäevase kuumuse eest varju otsivad, on hõbesipelgad tulikuumal lõunaajal kõige aktiivsemad. Tihti ongi nende toiduks teised olendid, kes pole jõudnud kuuma eest varjuda ning kellel tulistes tingimustes hakkama saamiseks vajalikud kohastumused puuduvad.

Sahara hõbesipelgatel on kuumade elutingimuste tarvis ka teine omapärane kohastumus, mille järgi nad nime on saanud. Nimelt katavad nende keha hõbedased karvakesed, mis päikesekiiri tagasi peegeldavad. Vaatamata sellele on nende elustiili jaoks kõige olulisem just kiire kõnnak, mis tähendab, et nad peavad võimalikult vähe ühe koha peal olema ning saavad kuumades tingimustes kiirelt liikuda.

Selleks, et putukate liikumist salvestada, pidid teadlased looma alumiiniumist liikumisrajad, mille lõppu nad sipelgatele meelepärase söögi panid. Seejärel salvestasid nad olendite liikumist kiirkaameraga, mille aegluupi pandud video neil putukate liikumist uurida võimaldas. Pisut alla meetri sekundis liikuvad sipelgad on lihtsalt liiga kiired, et neid tavasilmaga vaadeldes täpselt uurida.

Teadlaste sõnul võimaldavad uurimistöö tulemused inimestel tulevikus näiteks paremini, kiiremini ja efektiivsemalt liikuvamaid roboteid luua. Uurimistöö tulemused avaldati teadusajakirjas Journal of Experimental Biology.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena