Kuidas kuvati suurõppust Kevadtorm 2019 Venemaa meedias?
Viimasel ajal on korduvalt räägitud Venemaa Föderatsiooni informatsioonilise mõjutustegevuse instrumentidest ja meetoditest ning nende mõjust tema naaberriikidele. Teisalt on aga vähem toodud näiteid sellest, kuidas Venemaa kanalid ning nende mõjuagendid kasutavad nii füüsilises kui ka kognitiivses ruumis erinevaid info- ja psühholoogilisi operatsioone oma eesmärkide saavutamiseks.
Seega selle artikli eesmärk on jagada oma hinnanguid avalikkusega ning tuua üksikjuhulisi näiteid, kuidas Venemaa Föderatsiooni meedia kajastas kolm nädalat kestvat kaitseväe suurõppust Kevadtorm 2019.
Kajastuste arv
Õppuse üldine kajastusintensiivsus Venemaa Föderatsiooni meedias tervikuna oli kogu õppuse perioodi vältel ootuspärane. Registreeritud kajastuste koguarv oli küll kolmandiku võrra suurem kui 2018. aasta suurõppusel Siil, kuid poole võrra väiksem kui 2016. aasta Kevadtormil. Samas üldine kajastustrend, mis peegeldas meediatähelepanu dünaamikat õppuse perioodi vältel, oli väikeste erisustega kolme õppuse võrdluses üsna sarnane.
Tavapäraselt markeeriti intensiivsemalt ära õppuse algus. Seejärel tähelepanu oluliselt vaibus ja intensiivistus pisteliselt õppuse perioodi vältel, kui leidus mõni "uudisväärtusega" materjal, mis haakus juba varem sisse töötatud propaganda põhisõnumitega või ka lihtsalt kaitseväge ning Eesti riiki laiemalt diskrediteeriva materjaliga.
Olgugi, et Venemaa meedias oli ligi 215 Kevadtormi-teemalist kajastust, mis oli kolmandiku vähem kui Eesti meedias, siis õppus tervikuna Venemaa peavoolumeedias laiemat kõlapinda ei leidnud. Suuremat huvi õppuse vastu võis aga täheldada selgema propagandasuunitlusega (RIA Novosti, RuBaltic) ja nn kohalikel korjesaitidel (Sputnik, Baltnews), mille eesmärgiks on kallutatud ja/või diskrediteerivate lugude tootmine kohalikel teemadel ning nende ettesöötmine suurematele Venemaa Föderatsiooni meediakanalitele. Näiteks oli Sputnik Eesti venekeelses portaalis juba tavapäraselt kaitseväe korralisele õppusele pühendatud eraldi teemaleht.
Sputniku Kevadtormi-teemalisi lugusid korjasid kõige agaramalt üles siiski vaid uudisteagentuurid EurAsia Daily ja RIA Novosti, kust need ka muudesse enamjaolt marginaalsetesse, Venemaa kanalitesse edasi peegeldusid.
Ootuspäraselt markeeriti Venemaa meedias ühe kõige aktiivsema õppuse teemana ära õppuse algus. Kajastused olid valdavalt nii pealkirja kui sisu poolest neutraalse ja informatiivse iseloomuga. Kui möödunud aasta suurõppuse ajal oli enim esile toodud propagandaaspekt, et õppuse stsenaariumi tarvis väljamõeldud vaenulikud naaberriigid Murinius, Plumbeus ja Cinereus on otsene viide Venemaale, siis sellel korral ei pööratud stsenaariumile erilist tähelepanu ning otsekoheselt väideti, et tegemist on järjekordse mastaapse NATO sõjalise manöövriga Baltikumis, kus vaenlaseks on Venemaa, ja seda kõike tehakse loetud päevad enne suurt võidupüha.
Ka esmaste teleuudiste (Rossija24, TVC) kajastused olid lakoonilised, milles tõsteti esile õppuse toimumise aega ja kohta, kaasatud liitlas- ja partnerriike ning nende tehnikat.
Rossija-1 reportaaž
Teine teema, mis küll suurt kajastuste arvu ning edasist arutelu kaasa ei toonud, pälvis Vene meedias laiemat kõlapinda, oli Venemaa Föderatsiooni riikliku telekanali Rossija-1 õhtuste uudiste reportaaž, kus uudisloo peamiseks sõnumiks oli, et NATO õppus toimub Eesti venekeelses piirkonnas, Vene piiri lähistel, kus teise maailmasõja ajal toimusid suured lahingud.
Märkimisväärne ei ole mitte videolugu ise, tegemist on tüüpilise moonutatud infokildudest kokkuklopsitud Eestit ja õppust diskrediteeriva propagandamaterjaliga, milles võtavad sõna kohalikud Ida-Viru elanikud (nt PPA endine teenistuja Stansilav Pupkevitš, Narva giidide ühingu esinaine Jelena Välme jt), kelle kommentaarid haakuvad Venemaa jutupunktidega, et sellised õppused on märk lugupidamatusest ja Venemaalt tulenev oht on äärmiselt vähetõenäoline. Tähelepanuväärne on aga kohalike kremlimeelsete aktivistide ja Vene telekanali vaheline koostöö, mille alusel valmis selline reportaaž.
Politsei- ja piirivalveameti endine teenistuja Stanislav Pupkevitš, kes praegu hoiab üleval ning toodab kallutatud sisu Facebooki leheküljel „Aera Vulgaris“ koos tuntud kohalike aktivistidega nagu Sergei Seredenko, Mstislav Rusakov jt, otsis Vene telekanalite kohaliku kaastöötaja Oleg Bessedini nimel Rossija-1 võttegrupile Facebooki kohaliku venekeelse grupi „Нарва +“ kaudu kõneisikuid Narvas.
Arvestades Oleg Bessedini seotust mitme Vene meediaväljaandega ja Stanislav Pupkevitši hiljutisi sotsiaalmeedia tegevusi koos Bessediniga seotud isikutega, siis pole välistatud, et Rossija-1 soov leida kohalikke kõneisikuid tuli Oleg Bessedini kaudu Pupkevitšile.
Sarnaseid stiilinäiteid on ka varemgi rakendatud, kus kohalikud kremlimeelsed aktivistid ja end inimõiguste kaitsjaks tituleerivad isikud on teinud postitusi just suure auditooriumiga sotsiaalmeedia neutraalsetesse gruppidesse, et saavutada võimalikult laia kõlapinda.
Kaitseväelane Punaarmee mälestusmärgi otsas
Teema, mis aga tekitas Venemaa meedias suuremaid võnkeid ning leidis mainimist ka Eesti meedias, oli õppusel osalenud kaitseväelane, kes ronis granaadiheitjaga Sillamäe linnas paikneva Punaarmee mälestusmärgi otsa.
Teema sai alguse, kui pildimaterjal postitati sotsiaalmeediasse Facebooki, mispeale käivitus Facebooki venekeelses kogukonnas teema üle pisut laiem diskussioon ning aktiviseerusid ka Venemaa propagandameedia kanalid. Postituse avaldamise järel korjasid materjali kiiresti üles kohalikud propagandakanalid ning avaldasid selle enda lehtedel. Seejärel uudise võimendamiseks püüti avaldada seda usaldusväärsemate allikate kaudu ehk nn kohalike kanalite (Sputnik) üles korjatud materjali, mis toetus isikute Facebooki postitustele, avaldasid tuntud propagandasuunitlusega Venemaa Föderatsiooni uudisteagentuurid.
Kui materjali avaldas mitu Vene meediakanalit, siis hakati võimalike ajutiste ja pseudosaitide abil kajastuste arvu veebis kvantitatiivselt võimendama nii, et see tõuseks eri otsingukeskkondades esile ning satuks inimeste vaatevälja. Viimaks avaldati aines Venemaa uudistekanalites – Rossija-24 õhtustes uudistes ning Venemaa Föderatsiooni kaitseministeeriumile kuuluvas telekanalis Zvezda.
