Teleskoopide arenguga on kaasas käinud ka üha detailsem päikesesüsteemi uurimine. Kui näiteks 19. sajandi keskpaigaks oli tuvastatud kaheksa Saturni kuud, sealhulgas kõige suurem - Titan, siis üha paranev optika ja uued vaatlusvahendid võimaldavad meil leida meie enda süsteemist uusi taevakehasid ka sajandeid hiljem.

Siiani üheks suurimaks abiks Saturni kuude tuvastamisel on olnud Voyageri ja Cassini-Huygensi kosmosemissioonid. Viimane startis 1997. aastal ning koosnes kahest osast - Cassini kosmosesond tiirles 2004. aastast kuni 2017. aastani planeedi ümber ning uuris selle kaaslasi, Huygensi nimeline maandur aga maandus Titanil.

Cassini sondi 13 aasta pikkuse missiooni käigus avastatigi, et planeedil on terve hulk väiksemaid kuid, mis samuti selle ümber tiirlevad. Kui sellised kuukesed asuvad planeedile väga lähedal, siis värskelt avastatud kuud paiknevad vastupidiselt hoopis planeedist kaugel ning on vaadeldavad vaid väga võimaste teleskoopidega. Viimaste abiga ongi värskelt avastatud kuud leitud, kirjutab The Conversation.

Selleks, et saada kinnitust, et tegemist on tõepoolest kuudega, peavad astronoomid taevakehasid jälgima väga pika perioodi vältel. Tihti kulub kinnituse saamiseks nädalaid või isegi kuid. Kõigil sellistel kuudel on suured elliptilised orbiidid ning need jagunevad kolme gruppi - inuiti, gallia ja põhjamaised kuud.

Arvatakse, et kõik need kolm gruppi on tekkinud ühe suurema kuu purunemisel või kokkupõrkel mõne teise taevakehaga. Näiteks põhjamaisesse (ing. k. norse) gruppi kuuluvad kuud, kuhu valdav osa värskelt avastatud kuudest kuulub, on planeedist kõige kaugemal ning tiirlevad selle pöörlemisega vastupidises suunas. See näitab astronoomide sõnul seda, et suure tõenäosusega tekkisid taevakehad kuskil mujal ning Saturni gravitatsioon haaras need enda mõjuvälja.

Astronoomide sõnul leitakse tulevikus planeetidele suure tõenäosusega veelgi uusi kaaslasi ning selles valdkonnas on abiks lähiaastatel loodavad hiigelteleskoobid, näiteks Giant Magellan Telescope (mille kohta saad rohkem lugeda SIIT). Seniks on aga Saturn nüüd 82 kaaslasega kuude arvu poolest meie päikesesüsteemi uus rekordiomanik. Varasem rekord kuulus Jupiterile, millel on 79 kaaslast.

Carnegie teadusinstituut on välja kuulutanud ka konkursi, mille kohaselt on kõikidel inimestel võimalus uutele kuudele oma nimed välja pakkuda. Selleks on vaja Twitteris säutsuda oma pakutav nimi kasutajale @SaturnLunacy ning lisada juurde teemaviide #NameSaturnsMoons. Konkurss on hetkel juba käimas ning lõppeb ametlikult kuuendal detsembril. Täpsemalt saad konkursi tingimuste kohta infot SIIT.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena