Liiga enesekindlalt liiga vähe mõeldes: Nartsissistid
Nartsissistidel võib puududa võime teha otsuseid läbimõeldult ja analüüsidele tuginedes ning see võib olla seotud kas liigse enesekindluse või hoopiski negatiivse enesereflektsiooniga. Et täpsemalt aru saada, mida sa just lugesid, tuleb süvitsi kaevuda teadustöösse.
Aga kui algallikaks oleva teadustöö lugemiseks nüüd hommikul aega ei ole, siis lühemalt kokku võttes hindasid teadlased sellisele järeldusele jõudmiseks nartsissismiga kaasnevaid tunnuseid, milleks on impulsiivsus ja kognitiivne enesepeegeldus. Lisaks vaadeldi ka nartsissismi alamliike - grandioosset ja haavatavat nartsissismi. Teemast kirjutas IFL Science.
Grandioossetel nartsissistidel on tavaliselt kõrgem enesehinnang ja nad peavad end teistest paremaks. Haavatavad nartsissistid kalduvad aga pigem ebakindlusele, on introvertsed, kaitsvad ja neil on madalam enesehinnang.
Ajakirjas Thinking & Reasoning avaldatud uuringute kohaselt kipuvad mõlemad olema liiga enesekesksed ja impulsiivsed, mõtlevad sageli oma intellektuaalsele võimekusele ja peavad end kriitilisteks analüüsijateks. Seda isegi siis, kui nad eksivad.
USAS viidi läbi kolm uuringut, kus teadlased hindasid 100 osaleja võimekust kognitiivse reflektsiooni testiga.
Järgneb näide uuringu küsimusest: Nahkhiir ja pall maksid 1,10 dollarit. Nahkhiir maksab 1,00 dollarit rohkem kui pall. Kui palju maksab pall? Kui arvasite, et vastus on 10 senti, siis eksisite.
Paljud inimesed jõuavad sellele järeldusele intuitiivselt, kuid õige vastus on 5 senti. Kui teil pole nartsissistlikke kalduvusi, siis hakkate nähtavasti juurdlema, kuidas õige vastus saadud oli.
Uuringus osalejad pidid iseenda mõtlemisprotsesside selgust arusaadavust ja intuitiivsust hinnata. Seejärel paluti vastajatel hinnanguid korrata, et veenduda kui kindlad nad oma vastustes olid.
Ilmselt võite nüüd juba ette aimata, mida teadlased neist vastustest järeldasid: grandioossed nartsissistid on oma intellektuaalses jõudluses väga enesekindlad ja on vähem teadlikud oma vigadest ning kipuvad vigu parandavat tagasisidet tõrjuma.
Selle põhjuseks võib olla see, et nartsissistlikumatel inimestel võib olla keeruline näha, et nad eksivad, ja see võib ollagi seotud liigse enesekindlusega.
Haavatavad nartsissistid kipuvad aga olema väga neurootilised ja seda seostatakse negatiivse eneserefleksiooniga. Seetõttu on tõenäoline, et nad kahtlevad omaenda võimetes mõistlike hinnangute andmisel.
Alternatiivne tõlgendus tulemustele oleks aga see, et neil inimestel puudub kognitiivne iseenese psüühika tunnetamise võime, mis ongi nartsissistliku käitumise põhjustajaks.
Nartsissismi ja peegeldava mõtlemisprotsessi vaheliste seoste tuvastamine võib olla kasulik võimulolijate vaatlemisel ja ka laiemalt, sest nartsissistid võivad kahjustada neid ümbritsevaid inimesi.
