Rühm teadlasi jälgis Pariisi loomaaias Filipiinidelt pärit Visayani tüügassigade ohustatud liiki ning täheldas, et loomad kasutasid pesade kaevamiseks ja ehitamiseks erinevaid oksi ja pulgakesi.

2016. aastal loomi jälginud teadlane Meredith Root-Bernstein: “Vaatlesin üht emaslooma nimega Priscilla. Ta kasutas pesitsusala ettevalmistamiseks pulka, mida ta hoidis suus ning millega eemaldas kohast lehti, nügis need pulgaga teise kohta ja siis kaevas natuke ninaga. Lisaks kasutas ta ka umbes 10 cm x 40 cm suurust kooretükki mulla tõstmiseks, kaevamiseks ja eemale lükkamiseks. Loom tegi seda üsna energiliselt ja sihipäraselt.”

Teadlane jätkas samas kohas vaatlusi ka 2017. aastal ning täheldas, et sama professionaalne tööriistakasutus jätkus ning järeldas, et sellised oskused kanduvad perekonna sees sotsiaalselt edasi.

Sead pole ju ainukesed, kes oskavad tööriistu kasutada. Seda teevad ka näiteks orangutangid, gibonid, kaheksajalad ja isegi putukad. Eriti osavad on selles suured ahvid, kes kasutavad tööriistu mitmekümneks erinevaks otstarbeks.



Loomade tööriistade kasutusoskus ei viita tingimata nende suurele tarkusele. Näiteks kasutavad ka sipelgad toidu söömiseks tööriistu, kuid šimpansite või delfiinide nutikusega neid kindlasti võrrelda ei saa.

Kuna erinevate vahendite ja tööriistade kasutamine viitab intelligentsusele ja seda on läbi aegade ikka ja jälle vaid inimesega seostatud, siis nüüd on ehk aeg need arusaamad ümber vaadata.