Universumis üksteisest tohutu kaugel asuvad galaktikad on tegelikult omavahel ühendatud.

Galaktikate tähetekke-protsesse toidab salapärane, peaaegu nähtamatu võrk. Seni on teadlased saanud tollest hõredast gaasipilvest vaid mudeleid konstrueerida, kuid hiljuti õnnestus mõnedel astronoomidel gaasiniidistikku enneolematult üksikasjaliselt vaadelda.

Miljonite valgusaastate kaugusele ulatuvad, võrgutaolisi kogumeid moodustavad gaasiniidid (ingl gas filament) on ühed kõige suurematest struktuuridest universumis (ja võimalik, et üldse kõige suuremad). Ka on need äärmiselt tuhmid, mis teeb nende tuvastamise galaktikatevahelistes tühemikes väga keeruliseks.

Nüüd aga teatavad uurijad, et on leidnud tõendeid mitmest kolme miljoni valgusaasta kaugusele ulatuvast niidist, mis ühendavad terveid galaktikaparvi. Uurimuse tulemusi kirjeldav teadustöö ilmus ajakirjas Science.

„Keskendusime kosmilise võrgu suhteliselt eredale osale ja leidsimegi viimaks niidistiku-struktuuri,“ kinnitas Tokyo ülikooli juures tegutseva murranguliste teadusuuringute kombinaadi RIKEN uurija ja uurimuse juhtiv autor dr Hideki Umehata.

Uuritud piirkond taevalaotusest on ere, kuna selles leidub hulk supermassiivseid musti auke ja palju väga aktiivseid galaktikaid, milles tekib ohtralt uusi tähti. Tähetekke-protsessid valgustavad gaasiniite, mis teeb nende vaatlemise lihtsamaks.

Uurimuse tulemused kinnitavad pikka aega tunnustatud galaktikatekke-mudelit ja hüpoteesi, et need pikad, peamiselt vesinikust koosnevad gaasiniidid kujutavad endast sisuliselt galaktikate ehituskive.

„Taoliste gaasiniitide olemasolu on prognoositud juba aastaid, kuid nüüd on meil esmakordselt õnnestunud vahetult vaadelda mitut galaktikat ühendavat gaasiniiti ja sellega viimaks kinnitada meie galaktikate kujunemise mudeleid,“ lisas Umehata.

Avastuse teinud töörühm kavandab juba uute gaasiniitide vaatluseid eesmärgiga jäädvustada gaasiniitidest toituvate galaktikate kasvamist ja selgitada välja, kui levinud on samasugused niidid universumi veelgi suuremates piirkondades.

„Me näeme jätkuvalt väga väikest piirkonda taevast,“ nentis Umehata. „Sooviksime vaatluspiirkonda avardada ja heita põhjalikuma pilgu kosmilisele niidistikule ning selle arengule kogu universumi ulatuses.“

Peamiseks väljakutseks uurijaile on asjaolu, et tähtede tekkimise ja galaktikate kasvuprotsessid on aeglased ja seega raskestihoomatavad.