Grenoble Alpesi Ülikooli läbi viidud katses lubas Thibault nimeline katsealune osa oma koljust asendada elektroodidega ehk elektrit juhtivate niidikestega, mis võimaldavad ajusignaalide lugemist. Erinevalt tavaliselt kasutatavatest elektroodilahendustest ei lähe need aga tema ajusse, vaid on selle peal ning vähendavad seega infektsiooniohtu.

Esmalt kaardistasid teadlased Thibault' ajus toimuvat ning jälgisid, millised alad muutuvad aktiivseks, kui mees mõtleb jalgade või käte liikumise peale. Seejärel kasutasid nad neid andmeid, et eksoskeleti juhtsüsteem välja õpetada.

Enne seda kui ta eksoskeletti liigutada sai, pidi Thibault aga kõvasti kuiva trenni tegema, liigutades oma ajuga arvutiekraanil kõndivat mudelit. Pärast seda seoti ta 65 kilogrammise eksoskeleti külge, mida hoiti kõndimise ajal aga ka laest tasakaalus.

Teadlased tõdevad, et just viimane fakt on ka üks põhjuseid, miks süsteemil veel pikk tee minna on. Kuigi Thibault oli võimeline jäsemeid oma ajuga liigutama, on vaja aga ka tasakaaluprobleemid veel lahendada. Selleks on teadlaste sõnul tarvis võimekamaid arvuteid.

Küll aga on hea uudis see, et uue elektroodisüsteemiga ei kata rakud aja jooksul neid ära. Näiteks Thibault puhul on süsteem edukalt toiminud juba 27 kuud järjest ning kui kogu lahendust edasi arendada ning ka väiksemad eksoskeletid välja arendada, võib tulevik palju helgem olla.

Thibault ise ütles väljaandele New Scientist, et tundis end justkui esimene inimene Kuul. "Ma ei olnud kaks aastat kõndinud. Ma olin unustanud, et püsti seistes olin ma pikem kui valdav osa inimesi. See oli vapustav tunne," sõnas ta.