Mis lind on Kabli linnujaamas kohatud haruldane lääne-pöialpoiss?
2018. aasta suvel leidis esmakordselt kinnitust lääne-pöialpoisi pesitsemine Eestis. Kabli linnujaama 50. sünnipäeval jäi võrku samuti üks lääne-pöialpoiss. Videos näitab meil levinud pöialpoisi ja haruldase lääne-pöialpoisi erinevusi ja õpetab neil vahet tegema Jaak Tammekänd, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist.
Lääne-pöialpoiss ei ole Eestis kaitsealune liik, aga on selge tõestus kliimamuutusest, mis toob siia soojemast kliimast pärit liike. Esimesed kindlad teated Eestisse sattunud lääne-pöialpoistest hakkasid tulema paar aastat tagasi. 19. juulil jäi Pärnumaal Jaagupis pildile toitu kandev vanalind, 31. juulil pesast lahkuvad noorlinnud.
Euroopas tavaline, Eestis (veel) haruldane
Lääne-pöialpoiss (Regulus ignicapilla) on Lääne- ja Lõuna-Euroopa liik, kelle püsilevila on seni ulatunud Leeduni. Euroopas pesitseb umbes 3,3-6,7 miljonit paari.
Kui veel kümme aastat tagasi oli see lind Eestis haruldane eksikülaline, on viimastel aastatel lääne-pöialpoisi vaatluste arv oluliselt sagenenud. Lääne-pöialpoisi vaatlusi eElurikkuse andmebaasis näeb siin.
Meie tavalisest pöialpoisist (Regulus regulus) eristub lääne-pöialpoiss värvikirevama näomustri poolest. Kuigi neid linde lihtne vaadelda ei ole – pöialpoisid tegutsevad enamasti kõrgel puude latvades –, on pöialpoisi liike lihtne eristada laulu järgi. Eestis tavalise pöialpoisi laulu kuula siit, lääne-pöialpoisi laulu siit.
Lääne-pöialpoiss on tibatilluke lind. Tal on laimirohekas keha pealpool, pronksivärvi õlad, kreemikas ja valge keha alaosa, kaks valget tiivatriipu ja valge nägu koos mustade silmadega. Pealael on kaks musta triipu, mille vahel isastel on oranž ja emastel kollane triip. Silmal on must triip, silma kohal olev valge laik on ere, silmatagune hallikas. Nokk on must ja jalad pruunid.
Kogu aeg peab sööma!
“Läänlane” on vilgas ning suudab lennata ka kohapeal, haarates samal ajal puuoksalt putukat. Menüüs on peamiselt putukad ja ämblikud. Pikim teadaolev eluiga on üle 6 aasta.
Oma suuruse tõttu peavad lääne-pöialpoisid pidevalt sööma, et elus püsida. Söömata lääne-pöialpoiss kaotab 20 minuti jooksul 1/3 kehakaalust ja sureb nälga ca 1 tunni jooksul.
Pesitseb okaspuu- ja segametsades
Lääne-pöialpoisi pesitsuspaigad on okaspuu- ja segametsadest. Pesa on kerakujuline ja ripub kõrge kuuseoksa küljes. Pesa ehitab emaslind samblast ja okstest, mille seob ämblikuvõrguga, pesa sisemuse vooderdab sulgedega. Pesaavause ette paneb mõne sule.
Emaslind muneb pessa 7-10 muna kuid kuna pesa on väike, muneb ta munad mitme kihina. Haudeaeg on 15-17 päeva. Koorunud poegi toidavad mõlemad vanalinnud. 19-20 päevaselt on pojad lennuvõimelised, suguküpsed aastaselt. Lääne-pöialpoisil on 2 kurna aastas.
Vaata talle näkku
Kõige lihtsam ongi lääne-pöialpoissi segi ajada Eestis levinud pöialpoisiga. Ära tundmist lihtsustab lisaks laulule kui vaadata linnukesele näkku: läänlane on värvikirevam ning tema näol olevad triibud tugevamad.
Lääne-pöialpoiss on osaliselt paigalind, osaliselt rändlind, peamiselt liiguvad põhja- ja idapoolsete alade linnud talveks lõuna poole.
Allikad: Looduskalender, Keskkonnaagentuur, Looduspilt.ee
