Araabia poolsaarel käib juba aastaid meresõda
Kuigi see on jäänud Eestis osaliselt märkamata, toimub Araabia poolsaart ümbritsevatel Punasel merel, Adeni lahel, Omaani lahel ja Pärsia lahel juba aastaid madala intensiivsusega sõjategevus. Olukord meenutab veidi 1980ndate aastate tankerisõda Pärsia lahel.
Konflikti taustaks on ühest küljest šiiitide ja sunniitide vaheline sajandite vanune vaen ja teisest küljest Iraani ja Saudi Araabia võitlus ülemvõimu pärast regioonis, mida on intensiivistanud kodusõjad Süürias ja Jeemenis. Süürias toetab Iraan koos Venemaaga Bashar al-Assadi valitsust, aga Saudi Araabia varjatult sunniitlikke mässulisi.
Jeemenis toetab Iraan varjatult šiiitidest hutisid (al-Ḥūthiyyūn, usulis-poliitiline relvarühmitus – toim), aga Saudi Araabia koos Araabia Ühendemiraatide, Katari, Senegali, Maroko ja teistega avalikult (ning USA varjatud toel) kukutatud president Abdrabbuh Mansur Hadit. Loomulikult tulevad mängu ka regiooniväliste suurvõimude huvid. Viimase aja tülid Iraani tuumalepingu ümber on olukorda veelgi teravdanud.
Punane meri ja Omaani laht – laevavastased raketid, mehitamata paadid ja meremiinid
Jeemeni kodusõda algas 2015. aastal, kui Abdul-Malik al-Houthi juhitud mässulised hutid ja 2012. aastal kukutatud president Ali Abdullah Salah’t toetavad üksused kukutasid president Hadi. Hadil õnnestus Jeemenist põgeneda ja võitlust jätkata.
Teda toetav Saudi Araabia juhitav Araabia ja Aafrika riikide koalitsioon korraldab hutide vastu õhurünnakuid ja on Jeemeni nii maalt, merelt kui ka õhust blokeerinud. Koalitsioon on saatnud Jeemenisse väikesearvulise maaväe kontingendi ja arvatavasti ka eriüksusi, on toimunud tulevahetusi ja kokkupõrkeid Jeemeni-Saudi Araabia piiril.
Lõuna-Jeemenis tegutsevad Araabia Ühendemiraatide toetatavad separatistid ning Kesk-Jeemenis erinevad sunni äärmuslased. Sõjategevuse, veepuuduse ja näljahäda tõttu on Jeemenis puhkenud humanitaarkriis.
Hutide eesmärk Punasel merel on takistada nende vastase koalitsiooni operatsioone, blokeerida vastase kontrolli all olevaid sadamaid ja takistada Saudi Araabia naftaeksporti.
Kuigi hutid on ähvardanud rünnata neutraalsete riikide kaubalaevu Punasel merel ja Bab-el-Mandebi väinas, on seda seni väga harva juhtunud.
Hutid kasutavad merel kiirpaate, lõhkeainega täidetud mehitamata kiirpaate, juhitavaid ja juhitamatuid rakette ning väga lihtsaid ankru- ja veidi keerulisemaid põhjamiine. Luureinfo kogumiseks kasutatakse muuhulgas ankrus seisvaid kaubalaevu.
2016. aastal tabas hutide laevavastane rakett Adeni lähistel väidetavalt humanitaarabi vedanud Araabia Ühendemiraatide transpordilaeva HSV-2 Swift, mis jäi küll vee peale, aga põles tühjaks. USA hävitaja USS Mason kasutas õhutõrjerakette, et tõrjuda tema enda ja teiste laevade pihta tulistatud laevavastaseid rakette.
Kuigi skeptikud on avaldanud arvamust, et tegu võis olla süsteemi või operaatori veaga ja reaalset ohtu laevadele ei olnud, oli kindlasti tegu ESSM ja võibolla ka SM-2 õhutõrjerakettide esmakordse kasutamisega lahinguolukorras. USA vastas raketilöökidega hutide kaldaradarite pihta. Lõhkeainega täidetud paadi rünnak Norra gaasitankeri Galicia Spirit vastu ebaõnnestus.
2017. aastal ründasid hutid Punasel merel Hodeida ja Mokha sadamate lähistel kolmel korral Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide sõjalaevu. Teated rünnakuviiside ja tulemuste kohta on vastukäivad, kuid ilmselt kasutati rakette ja/või lõhkeainega täidetud mehitamata paate ja vähemalt mõnda laeva õnnestus vigastada. Lõhkeainega täidetud mehitamata paadiga rünnati ebaõnnestunult Saudi Araabia ümberlaadimisplatvormi Jizanis. 2018. aastal vigastati Hodeida lähedal juhitamatute rakettidega kahte Saudi Araabia tankerit ja Türgi kaubalaeva.
