Juhtumiuuring: Brexit ajas ühe briti mehe päriselt hulluks

Tundub uskumatu, et poliitilised sündmused võiks kellelegi otseselt terviseprobleeme tekitada, kuid Ühendkuningriigi teadusajakirjas British Medical Journal ilmunud juhtumianalüüs viitab, et ühe 40ndates eluaastates mehe puhul täpselt nii oli.

Juhtumianalüüsis kirjutatakse, et patsient toodi haiglasse kolm nädalat pärast seda, kui Brexiti referendumi tulemused avalikuks tehti. Mehe vaimne tervis oli pärast tulemuste teatavaks tegemist kiiresti ja äkiliselt halvenenud. Kirjelduse kohaselt oli ta segaduses, ärevuses ning tal oli enda mõtete esitamisega raskusi. Kuid see polnud kõik. Mehel olid lisaks veel hallutsinatsioonid, paranoia, pettekujutelmad ning ka luululise vääridentifitseerimise sündroomiga seotud ilmingud, mis aja jooksul vaid süvenesid.

Patsiendi elukaaslase sõnul tõid referendumi tulemused esialgu kaasa selle, et mees hakkas end aktiivsemalt sotsiaalmeedias välja elama. Ajapikku sai aga selgeks, et kaasnes ka leppimatus poliitilise olukorraga, ta hakkas pelgama rassilisi intsidente ning ka unekvaliteet kannatas. Selle peale käis mees arsti juures, kes kirjutas talle välja rahustid ja unerohu, kuid patsiendi vaimne tervis muutus jätkuvalt halvemaks.

Järgmisena hakkasidki ilmnema vääridentifitseerimise sündroomi episoodid, näiteks ei suutnud mees enam eristada inimesi ning võis arvata, et kaks erinevat naist, keda ta nägi, oli sama isik. Lisaks tekkis tal paranoia ning ta arvas, et inimesed jälgivad teda pidevalt või isegi nuhivad tema järele. Mees läks ka ootamatult närvi, mis tõi kaasa juhtumi, kus ta hakkas kodus esemeid mööda tuba laiali viskama.

Haiglas ei läinud esialgu paremaks

Ka haiglas patsiendi probleemid esialgu ei leevenenud - ta üritas kätega haigla põrandasse auku kaevata, viidates, et tema eesmärk on sealt "kaduda kus kurat". Paranoia ja nuhkimiskartus saatsid seda jätkuvalt, samuti muretses ta selle pärast, et inimesed tahavad teda tappa. Kõige tipuks muutus mees isegi suitsiidseks, väites muuhulgas, et enda tapmine tõestaks seda, et ta armastab oma naist.

Patsiendil oli täheldatud sarnaseid episoode ka 13 aastat enne viimast juhtumit, toona olid episoodi põhjuseks tööst ja pereelust tingitud probleemid ning stress. Aastaid tagasi toimunud juhtum oli aga oluliselt leebem ning taastumine sellest võttis vaid paar päeva. Üllatav oli ka see, et perekonnas vaimuhaiguseid varem esinenud ei olnud, samuti ei kuritarvitanud mees narkootikume ega alkoholi. Ka kõik vereproovid ja keha keemiliste ainete testid näitasid, et kõik on korras.

Mees määrati ravile psühhiaatriahaiglasse, kus talle määrati nii skisofreenia kui ka bipolaarsuse ravis kasutatav olanzapine'i kuur. Umbes kahe nädalaga mehe seisund normaliseerus ning ta lasti haiglast välja. Ajapikku vähendati ka ravimi hulka ning praeguseks on patsient selle võtmise täielikult lõppenud. Hetkel on mees täiesti terve.

Arstide hinnangul näitab kogu juhtum seda, et poliitilikal võib olla nii meie vaimsele tervisele tõsine mõju. "Eriti on ohus sellised inimesed, kellel on mingid eeldused vaimsete häirete tekkeks," kirjutati töös. Seda, et poliitika inimestes ülemäärast stressi tekitab, on täheldatud ka näiteks USA-s, kus pärast 2016. aasta presidendivalimisi tõusis uuringute järgi inimeste stressitase oma maa tuleviku pärast 66 protsenti, poliitilise kliima tõttu aga 57 protsenti.