Saa tuttavaks: kolmesooline uss, kes talub inimesest sadu korda tugevamaid koguseid arseeni
USA-s California osariigis asuv Mono järv on enamike eluvormide jaoks samamoodi vaenulik keskkond nagu Antarktika jääkõrb või maailmamere kõige sügavam sopp.
Pealtnäha ei suuda sealses ülisoolases vees lisaks bakteritele ja vetikatele ellu jääda suurt keegi peale tavaliste soolavähkide (ld Artemia salina) ja vetthülgavate sukelkärbeste (ld Ephydra hians).
Nüüd aga on California tehnikainstituudi uurijad avastanud järvest ja selle lähiümbrusest kaheksa uut mikroskoopiliste usside liiki, kellest üks on eriti uudsel moel pentsik. Uurimuse tulemused avaldati teadusajakirjas Current Biology.
Üks uutest liikidest on ümaruss, esialgse ladinakeelse nimetusega Auanema sp., kellel on kolm sugu ja keda ei tapa inimese jaoks surmavast doosist isegi 500 korda suurem annus arseeni.
Enamasti on ümarusside sooline jagunemine lihtsakoeline — ümarussid jagunevad kahesoolisteks (hermafrodiitideks) ja isasteks. Liigis Auanema sp. leidub aga ka emaseid usse. Pealeselle on liigi esindajatel muidki huvitavaid soolisi omadusi; teadlased märgivad uurimuses, et näsade paigutus Auanema sp. isasisendite suguelunditel on antud perekonnas ainulaadne.
Too mikroskoopiline uss mitte ei mune, nagu valdav enamus ümarusse, vaid „sünnitab“ elus järglaseid.
See on äärmuslik liik äärmuslikus keskkonnas, ja see pole tõenäoliselt kokkusattumus. Uurimisrühm usub, et vastavastatud ümarussiliigi kummalised karakteristikud on osa põhjusest, miks liigi esindajad Mono järves üldse elada suudavad.
Kummalise uue liigi esindajaid sama perekonna teiste liikide esindajatega võrreldes leidsid uurijad võrreldavat arseenitaluvuse määra kahel lähisugulasliigil. Ometi ei ela ükski neist liikidest eriti kõrge arseenisisaldusega keskkonnas. Taolisele hämmastavale taluvusele pidi leiduma mingi muu selgitus.
„Varasemad perekonda Auanema kuuluvad liigid avastati rammusast mullast ja sõnnikust, mis mõlemad võivad sisaldada ohtralt fosfaate,“ kirjutavad töö autorid. „Kuna arseeni omastamine toimub tavatul moel fosfaadi-transportvalkude vahendusel, pole välistatud, et kohanemine eluga fosfaadirikkas keskkonnas toob kaasa ka väiksema tundlikkuse arseeni suhtes.“
Teisisõnu võivad ümarussid olla eelkohanenud eluks väga äärmuslikes tingimustes. Võimalik, et nende geneetiline vastupidavus ja paindlikkus hõlbustavad ellujäämist karmides oludes, mh sellistes, mis valitsevad Mono järves.
Enne värske uurimuse ilmumist oli samast, ookeaniveest kolm korda soolasema ja söögisoodast aluselisema veega järvest leitud vaid kaks ussiliiki. Sellest hoolimata ei olnud kaheksa uue liigi avastamine teadlaste jaoks eriti suur üllatus. On ju ümarussid kõige laiemalt levinud loomade perekond planeedil, mistõttu on üsna tõenäoline neid leida isegi sellistest karmide elutingimustega paikadest nagu Mono järv.
Iga inimese kohta leidub meie planeedil keskeltläbi 57 miljardit ümarussi, kellest paljudele ei käi üle jõu end mugavalt sisse seada ka Maa kõige vähem elukõlbulikes keskkondades.
