Instituudi kodulehel avaldatud pressiteates selgitatakse, et test kasutab uue põlvkonna DNA-sekveneerimise tehnikat, et otsida happest pisikesi keemilisi markereid, ehk DNA metülatsiooni jälgi, mis on vähkkasvajate tekkes olulised.

DNA metülatsioon ehk metüülgruppide liitumine DNA-ga aitab kehal kontrollida, millised geenid on "sisse lülitatud" ja millised mitte. Ebatavalised metülatsiooniprotsessid viitavad enamasti sellele, et kehas võib olla kasvaja ning aitavad selle tüüpi ka täpsemalt määrata, kui hetkel kasutatavad vereanalüüsid, mis uurivad DNA-s olevaid geneetilisi mutatsioone.

"Meie varasemad katsed näitasid, et metülatsioonil põhinevad sekveneerimistehnikad olid eri tüüpi vähirakkude tuvastamisel oluliselt täpsemad kui tavapärased tehnikad," ütles uue metoodika üks rajajatest Geoffrey Oxnard Dana Farveri Instituudist. "Meie nüüd avaldatud uuringu tulemused näitavad, et uut analüüsimeetodit saab edukalt vähkkasvajate tuvastamiseks kasutada."

3600 vereproovi analüüsimisel oli tänu uuele meetodile võimalik tuvastada vähki haigestunud kui ka tuvastada täpne kude, kust kasvaja alguse sai. Analüüside täpsus suurenes olenevalt sellest, mitmenda astme vähk inimesel oli - esimese astme vähki haigestunud tuvastas analüüs 32 protsendilise täpsusega, teise astme vähki põdejad aga juba 76 protsendi täpsusega. Mida kõrgem oli aste, seda kõrgem oli ka tuvastamise tõenäosus.

Valediagnooside hulk on uue analüüsimeetodiga aga väga väike - kõikidest vähiteadetest olid valed vaid 0,6 protsenti. Seejuures on analüüsi abiga võimalik tuvastada väga paljusid erinevaid kasvajaid, katses osalenutel esines näiteks rinnavähki, neeluvähki, soolevähki, kopsuvähki, leukeemiat ja teisi kasvajaid.

Oxnardi sõnul on tegemist olulise avastusega, kuna võimaldab tuvastada kasvajaid varem ja täpsemalt kui siiani. See on omakorda aga oluline, kuna varajases staadiumis avastatud kasvajad alluvad tavaliselt ravile paremini.