Ameerika Ühendriikide ilmastiku ja ookeaniseire ühingu NOAA alluvuses töötav USA Riiklik Orkaanikeskus andis rekordilisusest teada oma kodulehe vahendusel. "Maksimaalne tuulekiirus on kuni 185 kilomeetrit tunnis, kuid iiliti võib see isegi kõrgem olla," kirjutas keskus raportis.

Laupäeva õhtul viienda kategooria orkaaniks muutunud orkaan on praeguseks taandunud teise kategooria orkaaniks. Järgmiste päevade jooksul oodatakse, et orkaan rahuneb veelgi ning Briti saarte lähedale jõudes loodetakse juba, et tuulte kiirus on vaibunud umbes 90 kilomeetrini tunnis. Vaatamata sellele on oodata aga tuult ning sademeid.

Enne aga jõuab orkaan suure tõenäosusega Assooridele, kus inimesed niivõrd lihtsalt ei pääse. Arvatakse, et Atlandi ookeanis asetsevatele ning Portugalile kuuluvate saartele jõudes on Lorenzo veel orkaan, mis saarestiku lääneosa üle uputada tõotab. Samuti on oodata tugevaid tormituuli ja nendest tulenevaid kahjustusi ning maalihkeid.

USA Riikliku Orkaanikeskuse sünoptiku Eric Blake'i sõnul on Lorenzo alates 1920. aastast kõikidest viienda kategooria orkaanidest kõige idapoolsem ning trumpab eelmise rekordiomaniku idapoolsuse poolest üle koguni 1000 kilomeetriga. Teised ilmaennustajad viitasid lisaks ka sellele, et selliseid rekordilisi orkaane on viimasel ajal palju täheldatud.

Teadlaste sõnul võib üha sagenevate ja võimsamaks muutuvate orkaanide taga näha kliimamuutuste karvast kätt. Näiteks Texas A&M Ülikooli kliimateadlane Andrew Dessler ütles sel aastal orkaan Doriani ajal antud intervjuus, et üha enam on kerkimas teaduslik üksmeel, et kliimamuutused toovad kaasa kiiremad tuuled ja võimsamad vihmad.

Woods Hole'i teadusuuringute keskuse atmosfääriteadlane Jennifer Francis ütles sel kuul intervjuus Washington Postile, et on ka tõendeid selle kohta, et järgmise sajandi jooksul muutuvad neljanda ja viienda kategooria orkaanid maailmas kaks korda tavalisemaks, isegi vaatamata sellele, et tormide üldine hulk väheneb.