Õudusfilmimaterjali: türannosauruse hammustus purustaks auto
Värske uuring näitab, et türannosauruste koljud olid niivõrd jäigad, et nende hammustus on võimsaim, mida Maal kunagi nähtud, vahendab Business Insider.
"Meie hinnangul on kõige suurem jõud, millega Tyrannosaurus rex hammustama oli võimeline, rohkem kui 64 000 njuutonit. See on võrreldav umbes 6,5 tonni massi tekitatava jõuga," ütles uurimuse autor Ian Cost Albrighti Ülikoolist.
Hetkel võimsaima hammustusega loomad on soolveekrokodillid, kelle lõuad käivad aga türannosaurusega võrreldes kokku oluliselt pehmemalt. Maksimaalselt on täheldatud umbes 16 500 njuutonilise jõuga hammustust.
Türannosaurusele annab teiste loomade ees hammustamisel tõsise eelise tema eriline koljuehitus. Kui esialgu arvasid teadlased, et dinosauruse kolju on liikuv, sarnaselt näiteks lindudele ja madudele, siis värske uuring kinnitab, et tegelikult oli see vastupidiselt hoopis üllatavalt jäik, sarnanedes enam näiteks hüäänide ja krokodillide koljudele.
Selle tuvastamiseks kasutati arvutimudeleid, mis simuleeris erinevaid hammustusi ja võimaldas teadlastel jälgida, kuidas hirmutava dinosauruse kolju seejuures liikus. "Me leidsime, et Tyrannosaurus Rexi kolju ei reageeri liikumisele hästi ning ilmselt oleks parem see, kui see ei liiguks," ütles Cost.
Milleks selliseid võimsaid lõugu tarvis on? Varasemad väljaheiteanalüüsid näitavad, et türannosaurused olid võimelised hammustama näiteks läbi luude ning neid tervelt seedima. Samas tõdevad teadlased, et ka õudusfilmidele on uuringus ainest küllaga - oma hammustusega oleks türannosaurused olnud võimelised suure osa tänapäevastest autodest lömastama.
Samas on türannosauruste toitumisharjumusi puudutav hetkel veel vaidlusalune teema. Näiteks on teada, et dinosaurused sõid teisi omasuguseid, kuid vaieldakse selle üle, kas omadele ka jahti peeti või söödi vaid juba hukkunud liigikaaslasi. Samal ajal käib ka üldine arutelu selle üle, kas loom oli aktiivne jahipidaja või lihtsalt raipesööja.
Costi sõnul võivad uuringu tulemused sellele küsimusele valgust heita, kuna türannosauruse kolju meenutab väga hüäänide oma. "Nagu me teame, siis hüäänid on nii jahipidajad kui ka raipesööjad. Ma arvan, et türannosaurused võisid samamoodi olla nii jahipidajad kui ka toituda raipetest," sõnas ta.
