Facebooki krüptoraha: mis see on ja kas seda ka Eestis oodata tasub?
On juba mõnd aega õhus olnud plaan, et Facebook toob inimesteni oma krüptovaluuta - Libra, mis põhineb plokiahelatehnoloogial ning hakkaks ettevõtte nägemuses asendama raha pea kõikjal.
Selle aasta juunikuus välja kuulutatud krüptorahaga on lisaks Facebookile seotud juba ka mitmed teised suured ettevõtted, mis eri valdkondades endale nime teinud on - Librat haldava Šveitsi registreeritud Libra Association grupi alla on koondunud näiteks Uber, Spotify, PayPal, Visa ja MasterCard. Kokku kuulub Libra Associationisse 28 ettevõtet.
Viimaseid ettevõtteid puudutav info on oluline - kui üldiselt, näiteks Bitcoini puhul on krüptrahade keskmes idee, et raha liikumiseks ja kontrollimiseks kasutatavaid sõlmesid (ing. k. node) on võimalik jooksutada igast arvutist, siis praeguste plaanide kohaselt 2020. aastal inimesteni jõudva Libra puhul paikneksid need sõlmed just varemmainitud ettevõtete serverites, tingides selle, et tegemist ei ole klassikalises mõttes detsentraliseeritud krüptorahaga. Mitmed spetsialistid on sellele viidanud kui võimalikule turvariskile.
Tsentraliseeritus on oluline selleks, et krüptoraha liiguks kiiresti - ajakiri Wired kirjutab, et Bitcoini plokiahel on hetkel võimeline protsessima vaid seitset makset sekundis. Võrdluseks Visa maksevõrgustik on võimeline sekundiga läbi viima 24 000 makset. Libra puhul jääks see arv esialgu aga 1000 ringi, kuid viie aasta jooksul tahetakse liikuda samale detsentraliseeritud mudelile, mida hetkel kasutavad teised krüptovaluutad.
Libra puhul on veel üks iseloomulik omadus, mis seda ülejäänud krüptorahast eristab - sellel on reaalsed tagatised, mis peaks tingima selle, et hind püsiks läbi aja stabiilne. Libra Association plaanib selleks kasutada valuutat ning valitsuste tagatisi. Vähemalt poole kogu tagatistest moodustavad USA dollarid. Kohe, kui raha inimesteni jõuab, peaks iga Libra Associationisse kuuluv ettevõte selle väärtuse tagamiseks välja käima 10 miljoni USA dollarit valuutat või varasid.
Euroopa valitsused on skeptilised
Kuid on karta, et Euroopa Liidus Facebooki krüptoraha enda võidukäiku teha ei saa. Eelmisel nädalal avaldas Saksamaa valitsus enda plokiahelastrateegiat puudutava dokumendi, mille kohaselt on riigis küll plaanis plokiahelatehnoloogiat rakendama hakata, kuid Libra sai riigist keelu.
Teadaanne tehti koos prantslastega ning teates anti ka teada, et põhjuseks on see, et idee taga on eraettevõte. "Ükski eraühing ei saa rahalist võimu teostada, kuna see on iseseisvate riikide tunnus," kirjutati ühisavalduses. Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire ütles, et Facebooki krüptoraha ei tohiks Euroopasse lubada ka seetõttu, et see toob endaga kaasa rahalised riskid.
Eestlased vihisevad suurte tuules
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela astub ka Eesti loomulikult selles suhtes suurte Euroopa riikidega üht sammu: "Nii Euroopa Keskpank kui ka euroala riikide keskpangad on Libra suhtes oma seisukohti alles kujundamas ning seda teeb ka Eesti Pank," sõnas Nõmmela.
Tema sõnul on Libra puhul üheks väga oluliseks omaduseks ka riigipiiride ülesus ning seetõttu sobivus erinevate õigusruumidega. "Regulatsioonide välja töötamisel peab kindlasti arvestama sellega, et Librat kasutataks üle riigipiiride ja seega erinevates õigusruumides. Mõistlik oleks euroala erinevates riikides läheneda Librale ühtemoodi," ütles Nõmmela.
Kuna kaks Euroopa suurriiki on viidanud, et Librat Euroopas näha ei taheta, võibki olla reaalsus, et krüptoraha Eestisse ega ka Euroopa Liitu kunagi ei jõuagi. Nõmmela sõnul ei ole see aga suur probleem, kuna krüptovaluuta potentsiaal võiks peituda hoopis arengumaades, kus hetkel kiired makselahendused puuduvad. "Euroalal on sellised makselahendused, näiteks välkmaksed, juba tarbijate poolt hästi vastu võetud ning seetõttu me ei näe, et euroalal Libra sarnaselt arengumaadele omaks võetaks," ütles Eesti Panga spetsialist.
