Ametlik: kauge külaline pärineb tähtedevahelisest ruumist
Rahvusvaheline astronoomiaühing (IAU) kinnitas, et paar nädalat tagasi esmakordselt tuvastatud komeet C/2019 Q4 Borisov pärineb tõepoolest tähtedevahelisest ruumist.
Seejuures sai komeet uue tähistuse - 2I/Borisov, mille eesliide 2I näitab, et tegemist on teise tähtedevahelise (ing. k. interstellar) objektiga, mis meieni jõudnud. Esimeseks selliseks objektiks, mida täheldati, oli esmakordselt 2017. aastal tuvastatud Oumuamua nime kandev komeet, mille ametlikuks tähistuseks oli 1I/2017 U1.
"Keha orbiit on nüüd piisavalt hästi teada, et öelda, et tegemist on kahtlemata tähtedevahelisest ruumist pärineva objektiga," kirjutas IAU oma kodulehel. Kui septembrikuu vältel küll spekuleeriti, et tegemist võib olla kaugelt tulnud külalisega, puudus selle kohta veel üksmeel. Tänaseks on see saavutatud.
Kui tavaliselt on meie päikesesüsteemis olevatel kehadel elliptilised orbiidid, siis süsteemivälisusest annabki aimu eriline 2I/Borisovi hüperboolne orbiit. IAU sõnul on tegemist kõige hüperboolsema komeediorbiidiga, mida astronoomid siiani on täheldanud ning lisaks muudele lugematutele põhjustele pakub keha neile ka seetõttu väga huvi.
Komeedi orbiidi jälgimine võimaldas teadlastel ka välja arvutada, millal keha Päikesele kõige lähemal on. Praeguste arvutuste kohaselt on see päev selle aasta 7. detsembril, kui keha möödub Päikesest umbes 300 miljoni kilomeetri kauguselt.
Teadlaste sõnul on sellel ajaperioodil keha ka Maalt hästi vaadeldav, kuid seda on võimalik teha vaid lõunapoolkeral. Selleks on aga aega - kui detsembrisse jääb parim vaatlusperiood, siis Maalt on taevakeha näha järgmise aasta lõpuni.
