Põlevad autod on igapäevane nähtus: kuidas seda vältida ja mida põleva sõiduki puhul teha?
Kui kustutamine ei õnnestu, saab ka kõige kallimast sportautost vanaraud loetud minutitega. Ka siin kehtib põhimõte, et tulekahju ennetada on alati lihtsam, kui seda kustutada. Et auto süttimist ennetada, vaatame põgusalt miks autod üldse süttivad?
Eile hommikul levisid meedias pildid Tallinnas, Lasnamäel parklas põlevast autost ning päev varem põles Tallinn-Tartu maanteel maani maha sõidu ajal süttinud auto. Mõni sündmus leiab rohkem kajastamist ning vahepeal ei ületa ükski tulekahju uudiskünnist, kuid vaadates Päästeameti ööpäeva sündmuste infot, siis on sõidukite põlengud üllatavalt sagedased sündmused.
Ajavahemikul 01.01.2016 - 22.09.2019 on olnud 942 juhtumit, kus auto on liikluses süttinud ning kuhu on päästjad kohale kutsutud. Vigastada on nendel sündmustel saanud 9 inimest, hukkunuid õnneks olnud ei ole.
Tule võivad läita erinevad põhjused
Autod koosnevad suurest hulgast põlevmaterjalist, kannavad paakides kaasas kergestisüttivaid ja teatud tingimustes plahvatusohtlikke vedelikke, kilode kaupa elektriseadmeid, elektrijuhtmeid ning lisaks kõigele leidub ka tulikuumi detaile. Ohukoht on selgelt olemas.
Tulekolle võib süttida kellegi kurja käe läbi - püromaani jaoks on parkiv sõiduk lihtne "ohver," kuid samamoodi võib igavlev noortekamp lihtsalt rumalaks ajaviiteks asju põlema panna.
Autosid süüdatakse ka kättemaksuks ning teatud ringkondades on räägitud sellestki, et viimane õlekõrs on auto "kindlustusele müüa" - üks vahend selleks on tulekahju. Näiteks kui auto liiga aktiivselt laguneb ja omanik on remontimiseks liiga vaene. Või ei taha keegi auto eest soovitud hinda maksta.
Need eelnimetatud näited ja ka muud erandlikud autopõlengu põhjused jätame edaspidi kõrvale, sest sellises haiges maailmas elab õnneks vaid murdosa kaaskodanikest. Normaalsed inimesed nii ei tee.
Autod süttivad peamiselt tehniliste rikete tõttu
Kuritegelikke kavatsusi ja liiklusõnnetusi kõrvale jättes saab sõidukite tulekahjude üldise põhjuse kokku võtta sõnapaariga: tehniline seisukord.
Päästeameti päästetöö osakonna valmisoleku talituse juhataja Leho Lemsalu sõnul on iga autoomaniku kohustus auto tehniliselt korras hoida, ise remontimisel olla hoolas, hoida auto puhtana ja ebatavaliste helide kuulmisel või lõhnade tundmisel kontrollida võimalikke põhjuseid.
Eelnev meeldetuletus sisaldab ammendava loetelu auto liikluses süttimise põhjustest ja seda tasub mõttega veelkord lugeda.
Tehniline seisukord omakorda hõlmab erinevad sõnad nagu vananemine, purunemine, hooldamine ja hooletus. Siin kontekstis ei tähenda hooletus mitte ainult lohakalt aknast välja visatud suitsukoni, mis autosse tagasi vupsab ja kabiini süütab - kuigi ka nii on juhtunud.
Hooletus ja hoolimatus tähendab seda, et ignoreeritakse näiteks õlilekkeid mootorist, bensiinihaisu, peale jäävaid pidureid ning lekkivat kollektoritihendit. Kõik need ei ole lihtsalt mingi ebamugavus vaid võivad halbade asjaolude kokkulangemisel viia auto süttimiseni sõidu ajal.
Nagu öeldud, pole sellised põlengud ebatavalised - keskmiselt kord päevas sõidavad päästjad välja põlevat autot kustutama.
Plastmassi kärsahais on tavaline?
Nii uskumatu kui see ka ei tundu, olen ma isiklikult kohtunud naisterahvaga, kelle auto sõitjateruumis oli juba paar nädalat olnud tugev plastmassi põlemise lõhn ja ta ei teinud sellest välja - avas lihtsalt sõidu ajaks akna.
Selgus, et kabiiniõhu filter oli aastaid vahetamata, lootusetult umbes ning ventilaatori elektrimootor töötas ülekoormusega. Tekkiva soojusega sulatas-põletas see ümbritsevaid detaile. Seadme kaitse oli küll korduvalt läbi läinud, aga naabrimees pani asemele tugeva kaitsme ja see mure jäi kõrvale.
Õnneks ei saanud see auto üle 10 kilomeetri korraga sõita ja peamiselt seetõttu asi leegini ei jõudnud... Selge on see, et iga viga ei tekita auto süttimisohtu, kuid see konkreetne näide tekitas ja selliseid näiteid on veel.
Tehniliselt korras ja hooldatud autoga on hea sõita, see on loodussõbralik, ei jäta (reeglina) teele ning samamoodi on ka auto süttimise oht väiksem, kui auto on korrektselt hooldatud, hoolitsetud ja puhas.
Achilleuse kand võib olla see homo sapiens, kes automobiili rooli ja istme vahelist ala tihendab, kuid mitte alati. Kaasaegsete, varustust täis autode puhul on rikki minna võivaid detaile võrratult palju ning alati ei saa ka kõige hoolsam omanik ära hoida mõne tuleohtliku rikke tekkimist.
Kuid riske saab maandada ikka, see ei võta tükki küljest. Selleks vaatame alljärgevalt Päästeameti talitusejuhataja poolt saadetud põhjustele täpsemalt otsa.
Liikuvad osad kuumenevad üle
Leho Lemsalu selgitas, et sõidukite sõidu ajal süttimisel on mõned peamised põhjused. Esiteks võib sõiduk süttida, kui liikuvad osad kuumenevad omavahelise hõõrdumise tõttu üle ja süütavad kõrvaloleva materjali.
Näiteks kui (käsi)pidur jääb natuke peale ning tuhmim juht ei märka seda enne kui leek rattakoopast välja limpsab, võibki auto vähese vaevaga maha põleda. Ka rikkis laager võib nii tuliseks minna, et süütab midagi.
Ka erinevad kummist rihmad võivad süttida - mootoriruumis on rullikuid, rattaid ja rihmasid omajagu. Kui rihm mistahes põhjusel rohkelt libiseda, puruneda või millegi vastu hõõrduda saab, siis võib ka rihmast lõpuks leegi välja meelitada.
Profülaktika on lihtne: Auto ei ole nagu röster, mida peale puhastamise eraldi hooldama ei pea. Lisaks õli ja filtrite vahetamisele tuleb hooldada ka pidureid ning vahetada kulunud või vananenud detailid. Kõlab jaburalt, aga kui pidurisadul on tuksis, võib maanteesõidul auto põlema minna küll. Kui bensiinitoru on läbi roostetanud, siis ...
See tähtsusetuna näiv õlileke võib olla määrav
Päästetöö osakonna talitusejuhataja sõnul on ka põlevvedelike sattumine kuumale pinnale üks üldisematest tulekahjude põhjustest. Nii süttivad autod liiklusõnnetuste tagajärjel, aga alati ei ole valede detailide kokku puutumiseks isegi mitte õnnetust vaja.
Maakeeli tähendab see seda, et kui kusagilt lekib õli, bensiini või diiselkütust ja see lekib valesse kohta, siis on tuli takus. Veelgi lihtsamalt: kui tunned tugevat kütuse lõhna või kärsahaisu, kontrolli ise või lase kontrollida, mis on valesti ja kas see on ohtlik.
Ette nähtud kohast välja lekkinud põlevvedelikule on süttimiseks vaja ainult õiget temperatuuri, sädet või hõõguvat pinda. Poriga segunenud ja pikka aega vaikselt lekkinud õli tõepoolest (kohe) ei sütti, aga kui mootor leemendab, auto alla jäävad parkides õlitilgad, on ka süttimise oht olemas. Sama parkides maha kukkuv tilk võib sõidu ajal sattuda ... näiteks ülikuuma katalüsaatori või puhastustsüklit tegeva tahmaosakeste filtri peale.
KKK - klapikambrikaanetihend
Üks levinumaid lekkeprobleeme on klapikambrikaane tihend. Keskmisele inimesele tundub see üsna triviaalse probleemina, sest sõitmist otseselt ei sega. Aga kui lekkinud õli tilgub mootori ülemisest osast täpselt väljalasketorustiku kõige kuumema osa peale ja kiirema sõiduga kuumeneb väljalaskesüsteem nii palju, et õli hakkab ära põlema.
See ei ole teoreetiline probleem - vanemad V8 ja V6 mootoritega Audid näiteks on tuntud lekkivate tihendite poolest. V8 mootoriga Audil võib õli veel koguneda mootori üles otsa nn V-kuju sisse ja tugevamal kiirendusel jookseb kriitilise koguse ületamisel tahapoole maha. Täpselt sinna, kus on kollektor.
Kergestisüttiv vedelik võib kuumadele detailidele sattuda ka siis, kui kütusevoolik puruneb või tuleb lahti. Veelgi enam, tuleohtlik ei ole mitte üksnes autodes kasutatav kütus vaid ka mootoriõli ning abiseadmete õlid süttivad kõrgetel temperatuuridel enam kui lihtsalt. Torusid ja voolikuid kergestisüttivate vedelikega on auto kapoti all enam kui küll.
Profülaktikaks on ainult korralik hooldus - vahetada tuleb ka muid õlisid peale mootoriõli ning kord aastas peaks asjatundja auto üle vaatama - pädev mehaanik oskab märgata vananenud, pragunevaid voolikuid, purunemise äärel korrodeerunud torusid ning lahtitulemise äärel klambreid.
Piisab ühest sädemest või hõõguvkuumast detailist, et loomulikust keskkonnast välja pääsenud põlevained süttiksid. Suure koormuse all sõites (maanteekiirus, käru vedamine, raske koorem, palju kiirendusi-möödasõite) võivad auto väljalaskesüsteemi osad vahetult pärast mootorit (kollektor, turbo) olla mitmesaja kraadise temperatuuriga. Kui sellele detailile satub õli või kütust, on tulekahju lihtne tekkima.
Salakaval elektrilühis kui viitsütikuga pomm
Just vanemate autode ajalugu võib olla olnud väga kirju. Üks "meistrimees" lisas autole vingema maki või näiteks bassikõlari, millele vedas ise juhtme kapoti alt läbi sõitjateruumi pagasiruumi. Teine remontis rikki läinud elektriseadme käepäraste vahenditega või asendas pidevalt rikki mineva kaitsme tummise vaskkaabli või lausa kruviga - tüütu on ju kaitset vahetada.
Neid näiteid võib tuua kümneid! Isetehtud lahendused võivad toimida, aga võivad ka mitte toimida. Pikemas perspektiivis pigem ei toimi. Kõige suurem nuhtlus on oskamatu, see-eest usin inimene ning sellise poolt toodetud isearetused.
Ka laiskus on riskifaktor. Näiteks on mõnedel autodel akud tagumise istme all või pagasiruumis ja pole harvad, kus aku vahetuse või laadimise käigus eemaldatud kinnitusi ja katteid lihtsalt ei viitsita tagasi panna. See kõik liigitub kategooriasse "väga suur tuleoht."
Akust rääkides, siis elupäevad lõpuni elanud ja näiteks läbi külmuda saanud aku võib tugeva laadimisvoolu all põlema minna ja siis ei oma tähtsust ükski kate ega kinnitus.
Aga samamoodi võib mõni auto originaalne elektroonikaseade korrosiooni, seadmesse sattunud niiskuse, vee või pori tõttu lühisesse minna, kusjuures seda ka seisvas autos. Hoolas omanik saab hoida auto sõitjateruumi kuiva ja puhta.
Ja nii edasi ...
Hooletust suitsetamisest tekivad korteritulekahjud, aga samamoodi võib koni läita auto kabiini. Auto alla lennanud ilutulestikurakett võib sõiduki põlema panna ning isegi eessõitva auto aknast välja visatud suitsukoni võib taga sõitva auto läita.
Sellist süttimist soodustab lohakus: kui omanik ei ole viitsinud tuuleklaasi alt servast veerennidest mulluseid kuivanud lehti välja urgitseda ja eessõitja hõõguv koni sinna materjali sisse maandub, puhub sõidust tekkiv tuul leegi ruttu üles. Leek omakorda süütab plastmassi, mida selles piirkonnas on üsna palju.
Lehed, kulu, hein võivad koguneda ka auto külge ja süttida, kaubaveo masinatel on tulnud ette koormaks oleva kauba süttimist ning isegi seda on juhtunud, et purunenud rehv läheb põlema. Mõned aastad tagasi käivitas üks seltsimees kuiva kulu peal parkides sõiduki lisakütteseadme Webasto, mille väljalasketorust töötamise ajal väljuv ülikuum õhk süütas kulu ja auto koos sellega.
Alles hiljuti tiirutas sotsiaalmeedias video, kus heina sisse kinni jäänud maastur maha põles, sest kohapeal tuuritanud auto väljalaskesüsteem süütas kuiva heina. Sarnane näide sisaldus ka loo alguses toodud Päästeameti ööpäevasündmuste nimekirjas.
Sellised väikesed asjad, mille peale auto kasutajana mõtlema peab. Või ei pea, kui auto maha põlemine meeldib. Sellest, kuidas auto võib kuival ajal süüdata suure tulekahju ning sellestki, kuidas päikese käes autosse ununenud veepudel võib midagi põlema panna, on sel aastal juba kirjutatud.
Kui sõidu pealt peaks auto süttima, siis:
· Peata auto tee ääres ja liigu autost ohutusse kaugusesse. Jälgi autost väljudes enda turvalisust, võimalusel pargi auto tee äärde või ohutusse kohta, et vältida kokkupõrget või teiselt autolt löögi saamist.
· Veendu, et autost saaksid kiiresti ja turvaliselt välja inimesed ja lemmikloomad.
· Mida kiiremini saab alustada auto kustutamisega, seda suurem on lootus tuli ka ära kustutada. Sõiduautode kustutid on just seetõttu nõnda väikesed (üldjuhul 1kg pulberkustutid), et need on mõeldud võimalikult varajaseks sekkumiseks/kustutustööks. Kui leegid on juba suured, siis selle põlengu kustutavad päästjad.
· Kui võimalik, siis kustutamisega paralleelselt peaks helistama ka numbril 112. Kui inimene tunneb, et ta ei oska, ei julge või ei saa autot kustutada, siis tuleb igal juhul kiiresti autost väljuda, helistada 112 ja peatada möödasõitjaid, kes saaks tulla appi kustutama.
· Pea meeles, et auto põlengu korral pole auto või autos olevad isiklikud asjad kindlasti need, mille nimel ennast ohtu seada (olla suitsu sees või riskida põletuste saamisega).
Päästeamet paneb kõigile südamele, et auto omanik või kasutaja peab teadma, kus asub sõidukis tulekustuti ja kuidas seda kasutada. Kui auto süttib, ei ole aega niisama ringi vaatamiseks, ahastamiseks või paanitsemiseks. Seda, kuidas kasutada tulekustutit, vaata järgnevast videost.
