Inimese eellastel käis sünnitamine hoopis libedamalt (kuid mitte kõigil!)
Bostoni ja Dartmouthi Ülikooli teadlased leidsid, et inimeste eelkäijate jaoks oli sünnitamine hoopis lihtsam kui tänapäeva naistel, vahendab Phys.org.
Selleks koostasid nad 3D arvutimudelid, mis aitasid mõista inimeste eellaste sünnitusi ning võrdlesid neid šimpansite ja tänapäevaste inimeste sünnitustega.
Varasemad uuringud on viidanud, et tänapäevaste inimeste jaoks on sünnitamine märkimisväärselt keerulisem, kuna inimesed õppisid sirgelt kõndima ning oma osa on ka sellel, et inimeste lastel on niivõrd suured pead.
Kui inimeste kõnnakud sirgemaks arenesid, muutusid ka vaagnaluud nii, et sünnitusteed muutusid kitsamaks. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus inimlaps peab sündimiseks end üsas mitu korda keerama, samal ajal kui ema last vaagnalihaste abiga väljapoole surub.
Näiteks šimpansite puhul on aga täheldatud, et sünnitusprotsess läheb kiirelt ja valutult. See panigi teadlased uurima, kuidas oli lugu meie eellastega - selleks valiti välja üks konkreetne austrolopiteekuseliik, Australopithecus sediba, kes elutses Maal pea kaks miljonit aastat tagasi. Teadlased kasutasid fossiilseid leide, et konstrueerida selle liigi vaagnaluid kujutav 3D-mudel.
Lisaks sellele koostati võrdluseks ka vahepealsete liikide - Australopithecus afarensise ja Homo erectuse ning ka tänapäevaste šimpansite ja inimeste vaagnaluude mudelid, et aja jooksul toimunud muutusi veelgi paremini mõista. Lõpuks konstrueeriti nendesse mudelitesse laste koljude suurused objektid ning mõõdeti, kui edukalt need sünnituskanalist läbi mahuks.
Teadlaste sõnul oli Australopithecus sediba sünnituskanal võrreldes laste kolju suurusega väga suur ning sellest lähtuvalt võib öelda, et inimeste eellastel oli sünnitamine kordades lihtsam kui tänapäevasel inimesel. Samuti lähtus mudeldamisest, et Australopithecus sediba järeltulijad ei pidanud end sünnitamise jooksul sünnituskanalis keerama.
Samas näitavad uuringutulemused, et sünnitusprotsessi lihtsus ei ole ainult seotud ajaga. Näiteks Australopithecus afarensis, kes elutses umbes miljon aastat enne Australopithecus sedibat, vaevles samuti keeruliste sünnituste käes.
"Üldiselt arvatakse, et inimeste sünnitusprotsessid arenesid aja jooksul lihtsatest "ahvilikest" sünnitustest tänapäevaste keerulisemate sünnitusteni," ütles uuringu üks autoritest, Bostoni Ülikooli antropoloog Natalie Laudicina BBC-le. "Meie uuringu tulemused näitavad aga, et see ei pruugi alati tõele vastata."
