Mitu kuud tagasi kaugel pursanud vulkaan värvib päikeseloojanguid lillaks

22. juunil purskas väikesel munakujulisel saarel Kamtšatka poolsaare tipu lähedal seni maganud vulkaan nimega Raikoke. See purse mõjutas kogu põhjapoolkera. Pea kolm kuud hiljem näeme tavalisest lillamat tooni päikeseloojanguid just selle purske tõttu.

Raikoke vulkaani magav periood lõppes sel aastal, Kamtšatka kohaliku aja järgi 22. juuni varahommikul kell 4, kui suur tuha ja vulkaaniliste gaaside sammas paiskus välja vulkaani 700 meetrise läbimõõduga kraatrist.

Tuhk ja gaasid jõudsid vähemalt 13 kilomeetri kõrgusele. Raikoke paiskas lisaks tuhale õhku ka suure koguse vääveldioksiidi (SO2). Just see viimane tekitas atmosfääris erinevaid aerosoole, mis murravad päikesevalgust ning annavad päikeseloojangutele ja -tõusudele tavalisest lillakama varjundi.

Mitmed fotograafid rõõmustasid ja augustis tehti palju ilusaid pilte näiteks Colorado osariigis. Mitme kuu tagune vulkaanipurse paneb aru saama, et atmosfääri koostise muutmiseks pole väga paljut vaja. Raikoke purse oli suhteliselt väike, aga selle mõjusid oli ja on näha kogu põhjapoolkeral.

Kuriili saarestik on üsna eraldatud ning vahetu oht vulkaanipurskest oli vaid piirkonnas lendavatele lennukitele ning see oht kadus mõne päeva jooksul pärast vulkaanipurset. Millal kõik aerosoolid ja tuhk kadunud on - seda on võimatu öelda.

Augustikuus viisid teadlased üles ilmaõhupalli Wyomingis ning sellega tehtud mõõtmiste käigus leidsid, et aerosoolide tasemed atmosfääris olid 20 korda suuremad kui tavaliselt. Uurimise tulemused ei ole veel ametlikult avaldatud, aga seda plaanitakse teha.

Siiski võib juba ette ruttavalt ette kujutada ühe vulkaanipurske mõju - paar-kolm kuud hiljem ja ka vulkaanist nii kaugel on purske mõju suur.

Vulkaanipurske tugevusest sõltuvalt võib atmosfääris tekkivate aerosoolide mõju olla palju suurem, kui lihtsalt päikeseloojangutele värvi lisamine.

Näiteks on teada, et aastal 1815 purskas Mount Tambora tänases Indoneesias ning sellestki paiskus atmosfääri palju vääveldioksiidi. Sellest tekkinud aerosoolid põhjustasid ajutise kliima jahenemise, mille tulemuseks oli imelik ilm ja ikaldus.

Just selle vulkaanipurske tõttu on 1816. aasta läinud ajalukku kui "aasta ilma suveta," kirjutas teadusuudiste portaal LiveScience.

Selge on see, et väga suur vulkaanipurse võib inimkonna saatust väga oluliselt mõjutada ja muuta.