Vaata andmekogust järele, milline on kütusekvaliteet sinu kodukoha tanklas
Paljud autodega Euroopas käinud on ise kogenud ja muljetanud, kuidas kesk-Euroopas ja lääne-Euroopas tangitud kütustega töötab auto mootor paremini, kütusekulu on väiksem ning ka auto heitgaaside lõhn on oluliselt erinev Eestis tangitud kütusest. Eriti diiselmootoriga sõidukite käitumine muutub drastiliselt.
Miks see nii on, tarbija tegelikult ei tea ja ametlikud vastused ja selgitused jäävad mittemidagiütlevaks: "kõik vastab nõuetele." Praktikas on siiski vahe olemas - ühe ja sama autoga Hollandis või Inglismaal tangitud kütusega käitub auto ühtmoodi, Eestis tangitud kütusega teistmoodi.
Eks kütusekulu ja juhi subjektiivset tunnet mõjutavadki mitmed tegurid - meist lõuna pool on teekate oluliselt vähem "karvane" ning enamus sõidust kulgeb tiheda liikluse tõttu kellegi teise tuules. Aga pole põhjust kahelda ka selles, et mingi tõetera seal taga on.
Kaasaegne auto on väga täpne erinevate süsteemide kellavärk, mis on kütuse kvaliteedi suhtes tundlik. Näiteks kaasaegsete tahmafiltriga diiselmootorite omanike jaoks on esimene märk "teistsugusest" kütusest siinmail asjaolu, et mistahes Eesti tanklas tangitud diiselkütusega tegeleb auto tahmafiltri põletusega palju sagedamini, kui näiteks Inglismaal tangitud kütusega.
Õnneks on Eestis vaikselt kadumas see mentaliteet, et autot tangitakse "suvalistest tünnidest" ning Venemaalt toodud kütuse turg on samuti väheseks jäänud pärast Maksu- ja Tolliameti suuremapoolset ettevõtmist ebaseadusliku kütuse importimise vastu. Samuti on solkkütuse saamine ametlikest tanklatest ikkagi haruharv nähtus, kuigi vahest ikka õnnestub kellelgi kütuse asemel hoopis vett paaki saada.
Võrumaal räägitakse siiani lugusid sellest, kuidas Venemaalt toodud väävlirikka kütuse kasutamine auto väljalaskesüsteemi üsna kiiresti läbi näris. Loomulikult müüakse ka Venemaal kvaliteetsemat kütust, mis kaasaegsetesse mootoritesse sobib, kuid ega ärikad siis seda kallist mootoribensiini ei toonud - ikka suuremat kasumit lubavat odavat, mis tihtipeale oli solk.
Vähem teadvustatakse seda, et vedelkütuse kvaliteedil on oluline mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Kvaliteet mõjutab põlemisprotsessidest tekkivaid saasteainete heitkoguseid ja seeläbi õhukvaliteeti.
Veelgi vähem teadvustatakse aga seda, et mootorikütuste kvaliteedist on otseselt sõltuv ka auto mootori eluiga ning selle hooldusvajadus. Teisisõnu, mida kehvema kvaliteediga on kütus, seda tihemini tuleb vahetada mootoriõli.
Ainuüksi need viimased kaks on piisav põhjus tankida teadlikumalt ning eelistada kvaliteetsemat kütust.
Nüüd saad ise natukene teadlikuma valiku teha
Parema õhukvaliteedi tagamiseks on kehtestatud erinevad keskkonnanõuded, millele sisepõlemismootorites ja kütteõlidena kasutatavad vedelkütused peavad vastama.
Antud valdkonna pidev seire võimaldab saada ülevaadet kütuseturul toimuvast ning tagada ainult kvaliteetse kütuse kasutamise Eestis, kirjutas Keskkonnaagentuur 11. septembril oma kodulehel.
Parema õhukvaliteedi kõrval on oluline tagada ka tarbijatele kvaliteetne mootorikütus, sest keskkonnanõuetele mittevastav kütus võib suurendada mootoritest tuleneva saasteainete eraldumise kogust ning rikkuda mootoreid.
Kütuseseire andmekogu
Kütuseseire andmekogu on osa riiklikust kütusekvaliteedi juhtimissüsteemist, mille eesmärgiks on koondada kütuseseire andmed ühtsesse andmekogusse ning ühtlasi tagada avalikkuse parem ligipääs neile.
Andmekogu avalik osa võimaldab leida ajakohase info tanklate ja paiksete mahutite asukohaandmete ning neis viimase viie aasta jooksul teostatud kütuseseire tulemuste kohta. Samuti leiab andmekogust viited vedelkütuse kvaliteedi aruannetele.
Kasutajad leiavad andmekogust neid huvitava info otsingusüsteemi abil. Otsida saab kütuseseireid tulemuste, proovivõtmise ajavahemiku, konkreetse tankla või paikse mahuti asukoha ning ettevõtte nime järgi.
Näiteks bensiiniproovides määratakse seire käigus mitmeid näitajaid nagu: oktaaniarvud, väävli-, plii- ja mangaanisisaldus, benseeni ja süsivesinike sisaldus, aururõhk jm. Juhul kui üks nimetatud näitajatest osutub negatiivseks, kantakse tulemus kütuseseire andmekogusse kui nõuetele mittevastav kütus. Negatiivsed tulemused märgitakse andmekogus punase ning positiivsed tulemused rohelise värviga.
Kui klikid SIIA, avaneb uues aknas kütuseseire andmekogu avaleht. Vasakul pool paneelis on tulbas erinevad valikud, klikkides sealt valikul "heiteallikad" avanebki tanklate ülevaade, kust saad enda "lemmiktankla" välja valida ning näha, millised neis müüdava kütuse seiretulemused on olnud.
Viska pilk peale ning tee natukene teadlikumaid valikuid.
