Värske teadustöö: avatud kontorid tekitavad stressi
Turu ülikooli ja Turu ametikõrgkooli uurijad on füsioloogiliste uuringute kaudu tõestanud seda, mida paljud on isegi kogenud - teiste vestlused põhjustavad stressi ja häirivad töötegemist. Just avatud kontorites on kõnelemine üks suurimatest segajatest.
Avatud kontorite loomine on kaasaajal moes. Räägitakse sellest, kuidas avatud kontoris on suhtlemine lihtsam, tiimitunne lihtsam tekkima ja üldse olevat kogu avarus väga hea. Arvamused ei ole aga ühesugused ning ka toimetajale on teada mitmeid juhtumeid, kus muidu tööga rahul olnud töötaja pärast avatud kontorisse kolimist lahkumisavalduse esitab.
Avatud planeeringuga kontorites on vältimatu, et kolleegid vestlevad omavahel või telefoniga, mõni trükib eriti valjusti. See on kõik taustamüra, mida töötajana kuuled, isegi kui vestlused sinusse ei puutu. Ei ole harvad needki juhtumid, kus kannatus katkeb.
Mure on kõigile avatud kontoris töötavatele inimestele tuttav, aga teadustöid, kus uuritakse taustamüra mõju paljudele erinevatele faktoritele korraga, oli vähevõitu. Teatakse, et kõrvaline jutt mõjutab töötaja kognitiivset sooritusvõimet, aga ka subjektiivseid hinnanguid akustilisele rahulolule ja rahulolu töökeskkonnaga.
Soomes, Turus see auk täideti ning uuriti, milliseid tagajärgi on taustamüral töötaja füsioloogiale, psühholoogiale ja töösooritustele.
Uurijate eesmärk oli võrrelda töötajate vaimsete protsesside toimimist (tähelepanu, keelekasutus ja mälu toimimine) ning samal ajal ka psühholoogilisi kogemusi ja füsioloogilisi reaktsioone kahes erinevas helikeskkonnas - vaikuses ja taustal käiva kõnemüra sees.
Vaikuses oli ühtlane mürataust tasemel 35 dB, mis tuli ventilatsioonist, mürakeskkonnas lasti inimestele kõnemüra 65 dB fooniga. Uuritavatel paluti seda müra ignoreerida ja täita erinevaid mõtlemist ja keskendumist vajavaid ülesandeid. Mõõdeti muuhulgas stressihormoonide taset ja pulsi muutusi.
Tulemused olid üsna ühesed: Jutukõmina keskkonnas ülesannet täitnutel olid kehvemad tulemused - jutukõmin mõjutas oluliselt töö efektiivsust. Samuti oli neil kõrgem füsioloogilise stressi tase võrreldes vaikuses ülesannet sooritanutega. Stressi mõõtmiseks võeti katsealustelt vereproove 6 korda kolmetunnise testi erinevates etappides ja indikaatoriks oli kortisoolitase veres.
Subjektiivselt peeti kõnetausta tüütuks ja koormavaks, aga mõneti üllatuslikult leiti, et jutuvada väsitas vaikusest vähem.
Erinevate uuringute kohaselt on müra ja privaatsuse puudumine avatud planeeringuga kontorite kaks suurimat häirivat tegurit. Näiteks ventilatsiooni ja tehnika tööhääled on erinevat liiki helidest vähem häirivad, aga inimese jaoks kasutu või kõrvaline kõne on väga häiriv.
Kui inimese kõrv fikseerib mingi jutuvada, siis hakkab ta tõlgendama kuuldavate sõnade sisu ja kui samal ajal tehtav töö on seotud numbrite, sõnade ja tekstidega, tekib ajus konflikt. Asjakohatu jutt segab ka loovat mõtlemist ning tulemuseks on vähenenud tööefektiivsus ja kasvav rahulolematus töökeskkonna suhtes - sest töö ei saa tehtud nii nagu tahaks.
Uuringu lõppjäreldus on ühene: kontorites tuleb kaastöötajate juttu taustahelina vähendada, kui tegemist on keskendumist vajava tööga. Täistekst on ingliskeelsena leitav SIIT.
Samas on varasemates uuringutes leitud, et näiteks bussi mootorimürin võib hoopiski aidata keskenduda. Detsibellidel ei olegi nii väga tähtsust kui sellel, missugune mürataust on - kui see on selgesti eristuv kõne, millest on võimalik aru saada, siis haarab aju sellest kinni ja tulemuseks on häirimine.
Kui aga kõne ei ole eristatav ja moodustab ühtlase arusaamatu jutukõmina, siis ei mõjuta see enam töötamise efektiivsust. Näiteks bussis ca 60 dB tugevusega taustaheli võib lausa aidata keskenduda, kui kõrvalistmetel räägitav jutt ühtlasesse mootori urinasse ära vaibub.
Seega, ära tuntav ja eristatav kõne on probleem. Kui see mingi muu müra sisse ära peita või akustikat vastavalt sättida, nii et sõnad eristatavad ei oleks, siis probleem kaob.
