Uus liik on ka kasvult tohutu ning võib teadlaste sõnul vabalt kasvada kuni 2,5 meetri pikkuseks. "Kui pärast 250 aastast teaduse tegemist on jätkuvalt võimalik avastada sellise pikkusega kala, siis võime ainult ette kujutada, mida Amazonase piirkonnast veel võib leida," ütles teadlasterühma juhtinud David de Santana pressiteate vahendusel.

Kuigi ka teadlased teadsid varem, et elektriangerjad Amazonases elutsevad, ei teatud siiani, et tegemist on kolme eraldiseisva liigiga. Selle teadmiseni jõuti 107 isendit uurides ning nii leitigi, et kaladel on erinev peakuju, erinev elektrilöögi võimsus ning ka geneetiliselt on olendid eraldiseisvad.

De Santana hinnangul võib kalade elektrilöögi erinev pinge olla seotud nende kunagiste elutingimustega. Electrophorus voltai võis näiteks elada puhtamas vees, kus elektrijuhtivus oli väiksem ning evolutsiooniliselt areneski kaladel välja kohastumus, mis kompenseeris seda võimsama elektrilöögiga ning nii võibki värskelt avastatud liik välja lasta kuni 200 volti suurema pingega säraka.

Kokku on maailmas umbes 250 kala, kes on võimelised elektrit tootma, kuid elektriangerjad on ainsad, kes kasutavad seda jahipidamiseks ning enesekaitseks. Elektriangerjad on kasulikud olnud ka tehnika progressi seisukohast - näiteks on just neist inspireeritud esimesed akud ning teadlased loodavad, et uued liigid võiksid samuti teaduse hüvanguks oma panuse anda. "Neil võivad olla teistsugused ensüümid või teised elektritootmisühendid, mida saaks kasutada näiteks meditsiinis või uue tehnoloogia arendamisel," ütles de Santana.