Inimkond uue geoloogilise ajastiku lävel
Antropotseen on periood, mil inimliik on Maa biosfääris domineerivaks teguriks. See ei ole miski, mille üle uhkust võiks tunda, pigem on see kurb.
Wikipedia andmetel on antropotseen ajastik, mida võib pidada inimese ajajärguks, ehk ajaks, milles inimtegevus ja meie ühiskond on muutunud Maad globaalselt ja geofüüsikaliselt muutvaks jõuks.
Geoloogilisel ajaskaalal paikneb see kainosoikumi aegkonnas, kvaternaari ajastus, holotseeni ajastiku järel.
Peamine vaidlus ongi selle üle, mida lugeda ajastiku alguseks. Antropotseeni põhiline suur mõju tekkis, kui 18. sajandi teisel poolel algas Suurbritannias industrialiseerimine, kuna see tõi kaasa tööstusliku tootmise, mis põhjustas fossiilkütuste laiemat kasutuselevõttu.
Kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, ookeanide hapestumine – need on mõned probleemid, mis on oluliselt võimendunud inimtegevuse tõttu. Antud muutuste suuruse tõttu on paljud teadlased pakkunud välja uue geokronoloogilise üksuse (ajastik) kasutuselevõtu vajaduse.
Põhjasetted kui ajalooraamat
Sama hästi võiks seda ajastut nimetata ka plastmassiajaks (võrdlus: jääaeg) ning vähemalt merepõhja setetesse kihistub-ladestub juba selge "uue ajastu" jälg - Pärast II maailmasõda on hakanud moodustuma plastmassifossiilid.
USA läänerannikult Santa Barbara juurest võeti 2010. aastal mere põhjasetetest nn puuraugunäidis. See piirkond Vaikses ookeanis on looduslikult ilma hapnikuta, mis tähendab, et seal ei ole elusolendeid, kes võiksid põhjasetete ladestumist mõjutada-muuta.
Küll aga leidsid teadlased, et sealsed põhjasetted on suurepärane läbilõige inimkonna mõjust. Sarnase meetodiga on uuritud tuhandete ja miljonite aastate taguseid aegu näiteks igikeltsa puurides - erinevad setete kihistused on justkui ajalooraamat, sest varasemad setted jäävad uute alla ning nendes fossiilides talletub peaaegu kõik.
Meie ajastu jälg on plastmass
Teadlased märkasid, et setetes sisalduv plastmassiosakeste hulk on alates maailmasõja lõpust eksponentsiaalselt kasvanud. Just siis hakkas plastmassi tootmine ja kasutamine üle kogu maailma kasvama. Kuigi suurem osa plastmasse olid juba 1920-ndatel leiutatud, hakkas just pärast sõda pihta nende kaubanduslik kasutus.
Merepõhja puurisüdamik ulatus ajaliselt peaaegu 200 aasta tagusesse aega ning alates 1940-ndatest aastatest on mikroskoopiliste plastmassiosakeste hulk merepõhja settekihtides kasvama. Iga 15. aastaga on plastmassi hulk kahekordistunud. Aastal 2010, kui proovid võeti, oli näiteks sünteetilisi riidekiude ladestustes kümme korda rohkem, kui enne sõdu ladestunud kihis.
Uuringust tuleb välja, et inimkonna plastmassitoodang kajastub peaaegu täiuslikult ka merepõhja settekihtides ja seetõttu jätab inimkonna plastmassiarmastus ka fossiilidesse oma jälje - plastmassiladestused. Vähemalt on tuleviku teadlastel midagi uurida, kui võllanalja teha.
Kuigi mikroplastide levikust üle kogu Maa on palju juttu olnud ning erinevaid uuringuidki on tehtud, siis nüüdne uuring, millest kirjutas ajakiri Science Advances, on esimene kus plastikute ladestumist setetesse on sellise täpsusega uuritud.
Sellest on inspireeritud ka artikli sissejuhatus - On üha keerulisem leida vastuväiteid sellele, et geoloogilises mastaabis on alanud ja käimas uus ajastik. Antropotseen ehk inimeste ajajärk paistab välja merepõhja setetes.
Need "fossiilid" on küll noored, aga siiski - meie selge jälg on plastmass ning see jälg on omamoodi ajalooraamatusse kirja pandud. Kirja pandud nii, et tulevikuarheoloogid ilmselt ei pea arutama, kas ja millal on alanud uus ajastik.
Ka mikroplastikut uuriv bioloog Jennifer Brandon ütleb, et selle uuringu tulemused toetavad mõtet, et just plastiku ladestumine "kaasaja" settekihtidesse võiks lugeda uue geoloogilise ajastiku määratlemise alusena.
