Spetsialistid selgitavad: kuidas saada lahti Facebooki libalehest või -kontost?
Selle nädala alguses ilmus Facebooki Delfi disainikeele kaaperdanud leht (vt uudise avapilt), mis juhtis inimesi edasi ka võltsveebilehele, kus jagati Kaja Kallasest jutustavat valeartiklit, mis soovitas konto teha krüptovaluutaga tegelevasse automaatsüsteemi. Facebooki leht on praeguseks juba spetsialistide abiga korra eemaldatud, kuid taas uuesti üleval. Veebileht on aga jätkuvalt häirimatult üleval. Vaatleme Eesti spetsialistide abiga, kuidas sellisest olukorrast pääseda.
Endine veebipolitseinik, politseileitnant Maarja Punak kinnitab ilmselt igale Facebooki kasutajatoega suhtlenule teada olevat tõsiasja, et sotsiaalmeediahiiglasega kontakti saamine ei ole ülemäära lihtne ning tihti võib osutuda hoopis võimatuks. "Facebooki puuduseks see, et kui just ei ole tegemist juhtumiga, kus kellegi krediitkaart on seotud kontoga, millel keegi võõras tegutseb ning kahju tekitab, siis see raport ei ole kõige suurema prioriteetsusega," tõdeb Punak.
Sama ütleb ka Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) küberintsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juht Tõnu Tammer. "Kahjuks tuleb arvestada, et igasugusel platvormil, mille ohjad pole meie käes, võib lehekülgede või muudatuste tegemine aega võtta. See on risk, millega tuleb paratamatult arvestada. Igal platvormil on oht, et kurjategija võib hakata sind jäljendama ja seeläbi kellegi nime kuritarvitada," sõnas ta. Ka Tammeri sõnul on raporteerimine ning Facebookiga kontakti otsimine ainus asi, mida ette võtta saab.
Meediaettevõttel on eelised, kuid otsi abi ka RIA-lt
Kuigi Facebook küll pakub võimalusi sellistest võltsprofiilidest teada andmiseks nii otse profiilil valikute all kui ka eraldiseisval abilehel, võivad nii aga valeprofiilidest lahti saamise protsessid üpris pikaks venida. Delfi puhul soovitab veebikonstaabel Andero Sepp aga kasutada ka pressile olemasolevaid võimalusi - pöörduda pressile mõeldud meiliaadressile ning kuna kasutatud on ka Delfi logo, mis on intellektuaalne omand saata päring e-mailile ip@fb.com, kuhu käivadki just intellektuaalse omandi kohta käivad kaebused.
Punaku sõnul aga mingisugust otsest võimalust selliseid skeeme vältida ei ole. "Leht loodi Delfi nimega, sest see on juba tuntud bränd ning loodetakse selle abi palju inimesi lehele meelitada, et neile reklaamida petulugu heast investeerimisvõimalusest. Sellist skeemi ennetada on praktiliselt võimatu, sest nii reklaami kui konto loomine käib Facebooki reeglite järgi ning eelkontrolli, et sama nimega kontot ei saaks keegi luua, otseselt pole," ütles Punak ning kinnitas, et kogu süsteem toetubki oma turvalisuses vaid aeglasele raporteerimissüsteemile, mis jõudumööda kaebusi menetleb.
Tõnu Tammeri sõnul on kindlasti üks oluline samm aga ka RIA poole pöördumine ning seda just ettevõtete puhul. "Selle juhtumi puhul oleme teavitanud erinevaid osapooli pettusega tegelevast lehest ja palunud neil lehekülg lisada nende hulka, mille puhul kasutajat hoiatatakse, et ta sattub sinna minnes õngitsuslehele. Samuti oleme teinud teavituse libalehte majutavale ettevõttele palvega see leht eemaldada ning Facebookile teavituse libakonto kohta," ütles Tammer. "Mida rohkem on rapoteerijaid, seda suurem on ka tõenäosus, et Facebook neile kiiremini tähelepanu pöörab."
Kelmid on kaugel
Punaku sõnul jäävad ka PPA käed lühikeseks, kuna selliste skeemide taga olevad kriminaalid on enamasti piiri taga ning seega jääb Eesti jõustruktuuride peamiseks ülesandeks just inimeste teadlikkuse tõstmine ning nõustamine. "Ainus, mida nii PPA kui RIA koos koostööpartneritega saab teha, on info jagamine taoliste skeemide kohta, et inimesed ise oskaksid näha selles kõiges petuskeemi. Samuti saame anda nõu raportite koostamises osas ning kiirendada omapoolsete raportitega libakontode ja libareklaamide eemaldamist," tõdeb Punak.
Just inimeste teadlikkus, kuid ka sotsiaalmeediahiidude tegevuse läbipaistvamaks muutmine on Punaku sõnul ainus võimalus sellised juhtumid välja juurida. "Ühiskonnana peame võtma endale eesmärgiks selle, et suudaksime paremini kontrollida digitaalselt esitatud info tõelevastavust. Oskus kontrollida mõne lehe looja tausta või kasvõi seda, millal leht on loodud, peab olema igal internetikasutajal," ütles ta.
