Esimene pääsuke lendab pesast: Porsche Taycan debüteeris kolmes kohas korraga
Kui 2014. aastal hakkasid liikuma jutud, et Porsche plaanib “teslatapjat”, muigasid paljud, sest iga uus tootja lubas, et just tema elektriauto seljatab Tesla.
Pärast suurejoonelist esitlust on päris paljud naljaninad üsna tõsiseks tõmmanud: sakslastel ongi tõsi taga. Taycan on enneolematult äge täiselektriline sportauto, palju ägedam kui oskasime loota.
Räägime kõigepealt hääldusest. Selle kohta on tootja väljastanud lausa spetsiaalse video, millest selgub, et pole see mingi “taikan” vaid hoopiski… “tai-kaan”! Aga harjutage ise.
Esiteks on see üks ägedaima kiirendusega sportautodest maailmas: “nullist sajani” sõltuvalt mudelist 2,8-3,2 sekundiga. Teiseks on laadimine välkkiire: 5 minutiga suudab see akusse ahmida 100 kilomeetri jagu elektrit.
Esialgu jõuab müügile kaks versiooni: Taycan Turbo S ja Taycan Turbo. Seega ei midagi põrutavalt erakordset mudelite eristamise senises süsteemis: Porsche nagu Porsche ikka. Turbo ja S ja…
Hinnad on kõvasti üle 100 000, aga alla 200 000. Seda on vähem kui arvasime. Tellimine on juba alanud ja on teada, et Eesti teedele jõuab järgmisel aastal vähemalt paarkümmend Taycan’i.
Vinge lend, mõistlik kütusekulu
Võimsam Turbo S paneb maha maksimaalselt 560 kW ehk 761 hj ja selle kombineeritud elektrikuluks kirjutab tehas WLTP alusel 26,9 kWh 100 km kohta.
Loomulikult on Turbo S-l olemas ka launch control ehk madalstart nullist, vajuta vaid nuppu. Mahedamal S-ta Turbol on võimsust “kõigest” 500 kW/680 hj ning selle keskmine energiakulu on 26,0 kWh.
Turbo S kiirendab paigaltseisust sajani 2,8, Turbo 3,2 sekundiga. Üsna võrdväärne tulemus Tesla Model S-ga, mis sooritab paigaltlennu 2,4 sekundiga (P100D)
Sõiduraadiust lubatakse WLTP metoodikaga mõõtes Turbo S-le 412 km ühe laadimisega, Turbole 450 km. Ka enam-vähem võrreldav Model S P100D-ga, millega saab korraga sõita kuni 475 km keskmiselt. Tippkiirused on samuti samal joonel: Taycanil 260 km/h, Model S-l 250 km/h.
Viie minutiga sada kilomeetrit
Ent nii kiiret laadimist kui Porsche Taycanil Tesla (veel) ei paku. Viie minutiga 800-voldise pingega (tavaliselt on see EV-del 400V) saavutatakse 100-kilomeetrine sõiduraadius.
Taycan on esimene seeriatootmises elektriauto, mida saab 800V pingega laadida. 5%-80% saab WLTP põhjal täis 22,5 minutiga. Seda juhul, kui on tagatud ideaaltingimused. Maksimaalne laadimisvõimsus on 270 kW.
Akupaki kogumahtuvus on 93,4 kWh. Kodus saab Taycanit laadida 11 kW võimsusega tavalisest AC pistikust. Kiirlaadimisel kasutatakse CCS standardit. Kui Eestis saavad püsti Ionity laadijad on need justkui loodud uue iluduse kiirlaadimise jaoks.
Nii Turbol kui Turbo S-l on kaks elektrimootorit, mis paiknevad esi-ja tagateljel: see tähendab, et Taycanil on neljarattavedu, sõltumata kas on S või ei ole mitte.
Ja kuniks teised alles räägivad, et elektriautol võiks ka olla rohkem käike kui ainult üks, siis Porsche tegi selle juba ära: kui esimene käik on mõeldud jõuliseks kiirendamiseks, siis teine võimaldab ka suurtel kiirustel sõita optimaalse “kütusekuluga”. Kuidas nad seda täpselt teevad, ei ole teada.
Detailirohke rätsepatöö
Argielust ka: kuna Porsche klassikalist boksermootorit ei ole, on ruumi asjadele: auto mootorikatte alt leiab 81-liitrise panipaiga, tagumine pagasiruum on 366-liitrine.
Taycani kokpitist oleme juba kirjutanud, ja piltegi näidanud, ent tootja esimene seeriatootmisse jõudev elektril liikuv sportauto on porschelikult läbi mõeldud ja pisiasjadeni viimistletud, mis ei ole mingi üllatus. Porsche ju!
Taycani siluett on tavamõistes sportlik: madal ja lai, sujuvalt tahapoole langeva katusejoonega. Küljeuurded – nii vist peaks neid nimetama – on midagi, mille järgi edaspidi selle auto tänaval kaugelt ära tunneme. Kogu ilu ja elu tegu on juhtinud Michael “Smart” Mauer, Porsche peadisainer.
Ajalooline hetk Porsche jaoks
Tegijad usuvad, et igas asjas on hing sees kui see sinna panna ja Taycanil tundub see tõepoolest sees olevat – ilus võitlejahing.
Porsche jaoks on Taycani seeriatootmisse jõudmine kahtlemata ajalooliselt tähtis hetk ja väärib maksimaalset panustamist ja tähistamist.
Vähetähtis pole seegi, et Taycan avab ukse uude, heitmevabasse tulevikku: spetsiaalselt selle (ja tulevikus ka teiste elektri-Porschede) tootmiseks ehitati Stuttgarti Zuffenhauseni linnaossa süsninikneutraalne tehas.
Tore seegi, et Porsche ei alustanud täiselektrilist ajalugu järjekordse maasturilaadse tootega vaid autoga, mis kannab endas tootja DNA-d.
Ehk on põnev teada, et Taycani raskuskese on toodud madalamale kui Porsche 911-l. Iluledes võib öelda, et sellele autole on hinge sisse aidanud puhuda nii disainerid kui insenerid. Ja lõplikult äratab selle ellu tulevane omanik.
Tegelikult me veel ei tea…
Kui Saksamaal paistis päike, siis Hiinas puhus tuul ja Kanadas voolas vesi: Porsche põimis oma kolmikesitluse osavalt taastuvenergia teemaga. Jälle midagi uut ja tähelepanuväärset, et rõhutada sündmuse erilisust.
Seda, kas Taycan pöörab autoajaloo elektrisõidukite peatükis uue lehekülje, näitab lähem aeg. Eks tegijad ole lootusrikkad, et lõpuks ometi saab Tesla troonilt tõugatud.
Meie saame Taycani tuleku üle teoretiseerida ja rääkida sellest veidi utreeritult ja distantsilt, kaugeleulatuvate järelduste tegemist esialgu vältides. Esialgne vaatlus kinnitab, et Tesla on saanud väärilise võistleja.
“Teslatapja” on ilmselgelt kirjatsurade õel vaimusünnitis soovmõtlemise väljendamiseks. Brittide elav legend, nüüdseks endine Jaguari peadisainer Ian Callum ütles ühel I-Pace elektriauto eelesitlusel mulle, et idee Tesla tapmisest on pehmelt öeldes hambutu:
“Tesla on ja jääb elektriautonduse massidesse viimise pioneeriks, meie ülesandeks on alustatu lõpule viia ja teha elektriautost igapäeva lahutamatu osa. Lihvida teemantist briljant kui soovite.” Usun, et samamoodi on mõelnud ka Porsche Taycani tegijad.
Vaata põhjalikke esitlusmaterjale siit
