Uuring: südamehaigused ei ole enam arenenud maade suurim surmapõhjus

Kuigi üleilmselt on südamehaigused jätkuvalt kõige levinum surma põhjus, näitab teadusajakirjas The Lancet avaldatud uuring, et arenenud maades on need oma esikohta loovutamas vähkkasvajatele.

Uuring hõlmas enam kui 150 000 katsealust, kes jagati sissetulekutele vastavalt kolme kategooriasse - arenenud ja keskmise arengutasemega riike ning arengumaid. Esimeste hulka kuulusid näiteks Rootsi ja Kanada, keskmiste hulka Poola ja Türgi ning arengumaade hulka India ja Zimbabwe.

Viielt eri kontinendilt pärinevaid andmeid kõrvutades selgus, et arenenud maades on vähkkasvajad südamehaigustest ette rebinud ning on praeguseks 35-70 aastaste seas kõige tavalisem surmapõhjus.

Uurimuse koostanud teadlaste rühma üks juhtidest, McMasteri Ülikooli professor doktor Salim Yusuf ütles CNN-ile, et trendi muutumise taga on südame-veresoonkonna haiguste hulga vähenemine. "Me oleme juba mõnd aega täheldanud, et paljudes maades on südame-veresoonkonna haiguste osakaal vähenenud. Oli vaid aja küsimus, mil südame-veresoonkonna haigustesse suremuse vähenemine viib olukorrani, kus kõige surmavamaks haiguseks saab hoopis vähk," ütles Yusuf.

Arstide sõnul ongi suure tõenäosusega uue olukorraga taga see, et südame-veresoonkonna haigusi puudutava ennetustöö tulemused on rikastes maades kohale jõudnud, vähiga seonduvate programmide tulemusi tuleb aga veel pisut oodata.

Üleilmselt põhjustavad aga enim surmasid siiski kardiovaskulaarhaigused. Teine samas The Lanceti numbris avaldatud uuring viitab, et enamik südame-veresoonkonnahaigustest tingitud surmadest on välditavad ning on valdavalt seotud kõrge vererõhu, tubaka tarvitamise ning liigse rasvade söömisega. Samuti saaks neid probleeme teadlaste sõnul leevendada üleilmselt inimeste haridustaset tõstes ning globaalset saastetaset vähendades.