Varem pole samavõrd pentsiku orbitaalteekonnaga eksoplaneete leitud. Kui HR 5183 b asuks meie Päikesesüsteemis, oleks selle orbiidi Päikese-poolne tipp Päikesele lähemal kui Jupiteri orbiit, teine ots aga kaugemal kui Neptuuni orbiit.

„Teistel oma tähest kaugel tuvastatud planeetide orbiitide ekstsentrilisus on reeglina väga väike, mis tähendab, et nende orbiidid on ringikujulisemad,“ selgitas USA-s tegutseva California tehnikainstituudi Caltech astronoom Sarah Blunt. „Asjaolu, et tolle planeedi orbiit on nii ekstsentriline, annab mõista, et see on teiste planeetidega võrreldes kas tekkinud või arenenud kuidagi teistmoodi.“

Massiivne gaasihiid HR 5183 b tiirleb ümber Päikesesüsteemist u 103 valgusaasta kaugusel asuva Päikese-sarnase peajada-tähe HR 5183.

Kuna hiljuti avastatud eksoplaneedi orbiit on nii kummaline — ühe tiiru tegemine ümber tähe võtab planeedil aega u 74 Maa aastat, mille vältel kaugeneb see tähest kuni 30 astronoomilise ühiku kaugusele —, tähendas selle tuvastamine töörühma jaoks tõeliselt õnnelikku vedamist. Uurijail õnnestus planeet tuvastada hetkel, mil see paiknes tähele maksimaalselt lähedal, s.t vähem kui viie astronoomilise ühiku kaugusel.

Tähte jälgiti pikaajalise seireprogrammi raames, mille eesmärk on otsida eksoplaneete radiaalkiiruse meetodil. See on Päikesesüsteemi-väliste planeetide avastamiseks väga usaldusväärne meetod, millega tuvastatakse tähe väga nappi liikumist, mida põhjustab selle ümber tiirlevate taevakehade gravitatsioon.

„Äärmiselt ekstsentrilise orbiidi tõttu veedab antud planeet suurema osa ajast oma tähe planeedisüsteemi perifeerias, hakkab seejärel kiirendatult liikuma tähe poole ning sooritab ümber tähe maksimaalse kiirendusega pöörde (nn linguefekt; ingl slingshot),“ rääkis Caltechi astronoom Andrew Howard.

„Kui olime tähte kümme aastat jälginud, märkasime seda kiirendatud pöördliikumist. Nägime, kuidas planeet tähele lähenes, ja nüüd on see teel tähesüsteemi keskmest eemale.

Taolise liikumise tekitatud signatuur on nii eriline, et võime olla kindlad — tegemist on päris planeediga, ehkki me pole selle täielikku orbiiti veel näinud.“

Linguefekt meenutab mõneti taevakeha gravitatsiooni rakendamist kosmosesõiduki manööverdamiseks (ingl gravity assist maneuvre), millega mõnikord antakse kosmoseaparaatidele hoogu juurde.

Taoline manööver lennutab planeedi tagasi oma tähesüsteemi kaugemasse soppi, kust see pärast suurimale kaugusele jõudmist jälle tiiruga naaseb.

Planeedi komeediliku orbiidi tõttu peavad uurijad kõige tõenäolisemaks stsenaariumit, milles HR 5183 b naabriks oli kunagi umbes sama mõõtu planeet. Kui planeedid teineteisele piisavalt lähedale sattusid, võis gravitatsiooniväljade vastastikune mõju lennutada HR 5183 b ebatavalisele orbiidile ja teise planeedi tähesüsteemist üldse välja tõugata.

„Äsja avastatud planeet on järjekordne näide süsteemist, mis ei sarnane meie Päikesesüsteemiga, kuid millel on tähelepanuväärseid omadusi, mis teevad meie universumi uskumatult rikkalikuks ja mitmekesiseks,“ kommenteeris Howard.

Uurimus on võetud teadusajakirja The Astrophysical Journal ilmumisjärjekorda; selle sisuga saab juba tutvuda eeltrükiserveris arXiv.