Rohkem kui kümnendi vältel on tubakavabasid nn elektroonilisi sigarette turustatud ohutuma alternatiivina tubakasigarettide suitsetamisele. See aga ei tähenda, et e-sigareti pahvimine on täiesti kahjutu.

Viimastel aastatel on e-sigarettide võimalike soovimatute tervisemõjude ümber üha rohkem lokku löödud. Teadusajakirjas Radiology äsja ilmunud uuring annab mõista, et e-sigarettide mõjud võivad ulatuda kopsudest kaugemale.

USA-s tegutseva Pennsylvania ülikooli uurijad leidsid, et juba pärast ühtainsat mahvi e-sigaretist toimusid muutused organismi veresoontes ja verevarustuses — isegi siis, kui e-vedelikule polnud lisatud nikotiini!

„E-sigarette reklaamitakse ohututena ja paljud e-sigaretikasutajad on veendunud, et hingavad sisse vaid veeauru,“ kommenteeris radioloog Alessandra Caporale. „Kuid baasvedelikule lisatud lahustid, maitseained ja muud lisandid ärritavad vaporiseerimisel mitmel moel nii hingamisteid kui ka veresooni.“

E-sigaretid muudavad baasvedeliku aerosooliks, mida on lihtne kopsudesse tõmmata. Enamasti sisaldab baasvedelik mingisugust kombinatsiooni propüleenglükoolist, glütseroolist, nikotiinist, veest, maitsestajatest ja/või säilitusainetest.

Nikotiinilisandita e-vedeliku tervisemõjude analüüsimiseks uurisid Caporale ja kolleegid 31 täiskasvanut vanuses 19–33 eluaastat, kes polnud varem suitsetanud ja kellel ei ilmnenud südame-veresoonkonna, hingamiselundkonna või neurovaskulaarseid tervisehäireid.

Katsealustele anti kasutamiseks kapsel, mis ei sisaldanud nikotiini, vaid ainult vee ja propüleenglükooli või glütserooli segu.

Katsealustel paluti pahvida 16 kolme sekundi pikkust mahvi ning nende veresoonte seisundit hinnati magnetvõnke-tomogrammide alusel enne ja pärast e-sigareti pruukimist.

Jalas, südames ja ajus asunud kolmele arterile keskendunud uurijad märkasid, et kõigis neist vähenes soonte kokkutõmbumine rohkem kui 30 protsendi võrra. Keskeltläbi ahenesid katsealuste veresooned 34% vähem kui enne aurustamisseadme kasutamist.

Kui teadlased panid jalale survemanseti ja selle hiljem maha võtsid, täheldasid nad pärast e-sigareti pahvimist verevoolu 25-protsendilist aeglustumist, kusjuures verevoolu tippkiirus kahanes 17,5%. Samal ajal alanes hapniku tase nendes veresoontes samuti 20 protsendi võrra.

„Me küll eeldasime mingisugust mõju, aga ei arvanud, et see kujuneb nii suureks,“ nentis radioloog Felix Wehrli ajakirjale Wired. „Mõju, mida täheldasime, ei olnud sugugi väike.“

Oluline on märkida, et uuringu valim oli tilluke. Tulemused aga annavad ometi mõista, et e-sigarettide kasutamine võib kahjustada veresoonte sisekesta ehk endoteeli.

Endoteeli vigastusi peetakse arterite lubjastumise protsessi käivitavaks teguriks. Ehkki antud juhul oli veresoonte põletik lühiajaline ja katsealused taastusid sellest kiiresti, annavad tulemused mõista, et e-sigarettide tarvitamisel võib olla kurjakuulutavaid tagajärgi, millel pole nikotiiniga mingit pistmist.

„Levinud arusaama kohaselt on ainus toksiline aine e-vedelikus nikotiin, kuid meie näitasime, et e-sigaretiga kaasnevad ohud ka nikotiinist sõltumatult,“ rääkis Wehrli. „Kui e-sigareti ühekordne kasutamine põhjustab selliseid mõjusid, võite ette kujutada, millised püsivad kahjustused võivad seonduda aastatepikkuse regulaarse vaporiseerimisega.“

Kuna e-sigaretid on kasutusel olnud vaid umbes 15 aastat, pole praegu võimalik öelda, millised on nende tarvitamise pikaajalised mõjud, kuid isegi lühiajalisi mõjusid on uurima hakatud alles hiljuti.

Eesti e-sigaretikaupmehed: uuring on tehtud USA-s ja Eestile ei laiene

Nicorex Baltic OÜ juhatuse ja E-sigareti Kaupmeeste Liidu liige Toomas Viilo sõnul on uuring läbi viidud USA-s, kus nõuded on leebemad ning Euroopa Liidus oleva olukorraga seda seetõttu otseselt võrrelda ei saa. "Euroopa Liidu territooriumil, niisamuti Eestis kehtivad e-sigarettide ja e-vedelike koostise kohta karmid TPD nõuded. E-vedelikud peavad olema testitud ja registreeritud ühises andmebaasis," toob Viilo välja.

Tema sõnul on oluline välja tuua ka see, et e-sigaret ei ole mõeldud mittesuitsetajatele, vaid tubakasuitsust loobujatele. Sigareti mõte on tema sõnul vähendada vedelikus oleva nikotiini järk-järgult ning ajapikku jõuda olukorda, kus inimene saab loobuda ka e-sigaretist. "Teadusajakirja Radiology uuringusse on kaasatud mittesuitsetajad ja nii on e-sigarette testis kahetsusväärselt võrreldud värske õhuga," ütles Viilo.

Samuti palus Viilo välja tuua, et uuringus kasutatud e-sigareti müümine on Euroopa Liidus keelatud.