Teadlased avastasid uue kosmiliste sugemetega mineraali
1951. aastal Austraalia kaevanduslinna Wedderburni ligidalt avastatud meteoriidist leiti raudkarbiidi, mida siiani on suudetud luua vaid sünteetiliselt, kirjutab The Age.
Teadlased on Wedderburni meteoriiti põhjalikult uurinud, seega on tähelepanuväärne, et sealt leiti uut täiesti uut mineraali. Umbes sidruni suurust taevakivi on aja jooksul analüüside tarvis nii põhjalikult hakitud, et praeguseks on selleks ühes tükis vaid umbes üks kolmandik.
Leitud on kõike - tavapärast kulda ning rauda, aga ka haruldasi mineraale - schreibersiiti, kamatsiiti ja troiliiti. Nüüd saab sellesse nimekirja lisada ka mineraali, mis nimetati meteoriidispetsialisti ja kosmokeemiku Edward Scotti järgi edscottiidiks.
Aine keemiline valem Fe5C2 näitab, et see koosneb rauast ning süsinikust ning tegemist on raudkarbiidiga. Mikroskoobi all meenutab aine valgeid kristalle. Eriliseks muudab aine sellele omapärane aatomistruktuur. Ilmselt puudutab kõige tuntum sellekohane näide pliiatsites kasutatavat grafiiti ja ja teemante - mõlemad koosnevad süsinikust, kuid erineva aatomistruktuuri tõttu on neil täiesti erinevad füüsilised omadused. Sama lugu on ka edscottiidi ja teiste raudkarbiididega.
Inimeste enda looduna on teadlased edscottiiti avastanud ka varem, näiteks teatakse, et see on raua sulatamise üks kõrvalprodukte ning seda on võimalik leida näiteks sulatusahjudest. Sarnased protsessid tekitasid mineraali ilmselt ka meteoriidis. "Meteoriidis oli süsinikupuudus ning selle jahtumisel reageerisid raud ja süsinik nii, et tekkis see mineraal," selgitas Austraalia Victoria osariigi muuseumi geoteaduste osakonna kuraator doktor Stuart Mills.
Just selle loodusest avastamine on tähelepanuväärne ning ka peamine põhjus, miks edscottiit nime sai. "Laboris oleme me avastanud umbes 500 000 - 600 000 mineraali, looduses on neid aga vähem kui 6000," selgitas Mills. Nii kuulubki nüüd ka edscottiit Rahvusvahelise Mineraloogia Ühingu eksklusiivsesse mineraalide nimistusse.
