Kuna kosmos ei kuulu otseselt ühegi riigi jurisdiktsiooni alla tekibki küsimus, kes kosmoses toimunut uurima hakkab.

Sellele, kelle õlul kosmoses õiguse mõistmine langeb, annab justkui vastuse 1967. aasta ÜRO avakosmoselepingu VIII lõige, mis sätestab, et iga Maalt kosmosesse saadetud objekt kuulub selle sinna saatnud riigi kontrolli alla ning seega kehtivad seal viibijatele ka selle riigi seadused, kirjutab Space.com.

Mida tähendab see aga rahvusvahelise kosmosejaama puhul, mis koosneb eri riikide poolt kosmosesse läkitatud moodulitest ning millel toimuvat organiseerivad korraga mitu riiki? Sisuliselt oleneks selle loogika järgi kuritegu uurima hakkav riik otseselt konkreetsest moodulist, kus kuritegu toime pandi.

Samas on kosmosejaamas toimetavate riikide - Kanada, Euroopa partnerriikide, Jaapani, Venemaa ning USA - vahel sõlmitud 1998. aastal aga veel üks eraldi lepe, mis sätestab, et iga riik korraldab ise vajadusel oma kosmo-, astro- ja taikonautide kuritegude uurimist. Selle loogika kohaselt peaks praegust kuritegu uurima USA võimud.

Juuraekspert Neta Palkovitz ütles Space.com portaalile aga, et tõenäoliselt nii on, kuid asi pole päris nii lihtne. "Kuna antud loos on osalisi kaks - USA-s elav astronaudi partner ning rahvusvahelises kosmosejaamas elav astronaut, siis saab sellest Ameerika Ühendriikide siseasi. Kuna kuriteo toime panemiseks kasutati aga NASA arvutit, peaks NASA olema esimene, kes olukorda uurima hakkab," selgitas Palkovitz.

Nagu näha, on kosmosekuritegusid puudutavad regulatsioonid paigas juba aastaid, kuid just seekordne juhtum võib seada pretsedendi, mis puudutab inimesi ka veel aastakümneid või isegi -sadu. Tõenäoliselt vajavad aga regulatsioonid veelgi suuremat täpsustamist, kui inimkonnal on plaan tõepoolest taevakehadele kolooniaid rajama, kuna ka sel juhul on tõenäoline, et ühes keskkonnas elavad mitme eri riigi kodanikud.