Rekordvana inimeellase kolju heidab evolutsiooniteooriale kinda

Etioopiast leitud 3,8 miljoni vanune inimeellase kolp räägib siiani saladuslikuks jäänud austrolopiteekuseliigi loo ning tõotab evolutsiooniteooria segi lüüa, kirjutab The Guardian.

Värskelt avastatud pealuu kuulub Australopithecus anamensise nimelisele liigile, kes on suure tõenäosusega Lucy nimelise esindaja poolest tuntud Australopithecus afarensise otsene eelkäija. Koljukillud, hambad ning jäsemeluud on ainsad Australopithecus anamensise jäänused, mis siiani leitud on. Nüüd on aga avastatud terve kolju.

MRD nime saanud pealuu näitab, et liigil oli väike aju, tänapäevase inimese ajust moodustab see vaid umbes veerandi. Ometi olid mitmed ahvilikud tunnused juba taandumas, näiteks oli liigil tugev lõualuu ning kujunemas olid põsesarnad. Kuid see ei ole avastuse juures kõige olulisem.

Märkimisväärne on hoopis kolju ajaline dateering, mis näitas, et anamensis ja afarensis eksisteerisid samal ajal vähemalt 100 000 aastase perioodi vältel. Senine evolutsiooniteooria on võrdlemisi lineaarne ning kujutab liike üksikult eksisteerivalt, värske avastus tõestab aga vastupidist.

Kuigi anamensist peetakse siiani afarensise eelkäijaks, arvatakse nüüd, et maastiku - suurte mägede, vulkaanide, laavavoolude ning sügavate kraatrite elasid liigid valdavalt eraldatult ning see võimaldas neil eraldiseisvalt areneda ja eristuda, viies eri liikide moodustumiseni, kuid lõppude lõpuks puutusid liigid tõenäoliselt ka omavahel kokku ning võitlesid elukohtade ja toidu pärast.

Afarensist on siiani peetud tänapäevaste inimeste eelkäijaks, kuid nüüd, kus teadlased on avastanud, et samal ajal eksisteerisid mitu austrolopiteegiliiki, on hüpotees kõikuma löönud. "Kuna meil on nüüd mitu esivanemakandidaati, kes elavad õigel ajal õiges kohas, on keeruline hinnata, kes on inimeste tegelikud eelkäijad," ütles The Guardianile leidu analüüsinud Max Plancki Instituudi evolutsioonilise antropoloogia teadur Stephanie Melillo.