CNG ehk surugaasiga sõitvad autod on järjest populaarsemad: AMTELi andmetel lisandub igakuiselt teedele paarkümmend gaasihübriidi. Järjest avatakse uusi tanklaid ning mudelivalik laieneb.

Kui palju Eestis CNG-autosid kokku võib olla? Kõige täpsema vastuse peaks andma Maanteeameti sõidukite statistika, paraku tuleb tabelist surugaasi “näpuga taga ajada” nagu Toots saia seest rosinaid.

“Muud” kütust kasutab 2019. aasta 27. augusti seisuga registri andmetel 2825 N1 ja N1G kategooria sõidukit, aga sealhulgas on isepaigaldatud gaasiseadmega autod, tehasest tulnud LPG-d ja CNG-d.

Plussid ja miinused lühidalt

Surugaasiautol on tavalise sisepõlemismootoriga auto ees mitmeid eeliseid: olulisim on muidugi hind. CNG autoga on odav sõita: 100 km hind on umbes 3.30-3.50 eurot. Kui paak tühjaks saab ja jaam kaugel, jätkub sõit bensiiniga.

CNG ehk surugaas jätab kütuse valikul vabad käed: kasutada võib maagaasi või biometaani, nende segu või ka üksnes lehmasõnnikust ja käärinud kapsast toodetud “biod”, mida muuseas Eestiski toodetakse.

Kuniks see ei ole toodetud monokultuurse põllu peal kasvatatud taimest, on asi loodussäästu seisukohalt OK. Loe biometaani kohta rohkem siit.

Miinuseks – kui biogaasi tootmisküsimused kõrvale jätta – on tanklate vähesus (Eestis on juba hästi, aga Läti näiteks on täitsa tühi), eelarvamused, kitsuke mudelivalik ning sõltuvalt tootjast lühem hooldusvälp.

Eestis saadaolevad uued CNG-sõiduautod

Eesti teedel liigub kõige rohkem VW ja Škoda CNG-mudeleid, hiljaaegu sai ka SEAT oma liini käima. Suurimad soetajad on takso- ja transpordifirmad, kelle kulusid gaas kõvasti kärpida aitab.

Seevastu Fiat on gaasiga lõpparvet tegemas ja seda, kas ka Opelile tuleb mõni uus CNG-mudel, näitab aeg. Noobelklassis on ootusärev: Audil on g-tron olemas, ent millal autod jõuavad, teab praegu vaid tuul.

Võtame Eesti Gaasi (suurimaid CNG müüjaid) andmed ette ja uurime maaletoojatelt*, millised sõiduautod on valikus, millised mudelid lisandumas ja kui pikad tehase tellimuse korral ooteajad.

Võrreldes aastataguse ajaga on praktilistele universaalide kõrval CNG-hübriidina olemas või tulemas ka kõige populaarsema segmendi – linnamaasturite – versioone.

Gaasiauto ei erine kuigivõrd sisepõlemismootoriga autost: see paistab välja ka ostjate eelistustest. Oluline on mugavus ja turvalisus ning praktilisus. Kõige rohkem tahetakse halle ja valgeid sõiduautosid.

Et surugaasi populaarsus tõuseb, on maaletoojad varunud eesti autokasutajale sobivas varustuses laoautosid ja ooteajadki on ootamatult lühikesed. Seega: kui otsus on langetatud gaasiauto kasuks, võib kohe tegudele asuda.

Škoda

Praegu on valikus Škoda Octavia universaal, alates detsembrist jõuavad gaasihübriidina Eestis müügile ka Scala ning linnamaastur Kamiq. Keskmine aeg auto tellimisest kohalejõudmiseni on 8 nädalat.

Alates 2014. aasta lõpust on Škoda Eesti maaletooja müünud 836 Octavia CNG-d. Surugaasist on saanud esimene eelistus ostjate seas: 2019. aasta augustis registrisse kantud Octaviatest on 56% CNG-ga.

Enim müüdud on keskmine varustusaste Ambition Plus millel standardvarustuses leed- esilaternad, alarm, 2-tsooniline kliimaseade, vihmasensor, parimisandurid taga, multifuntktsionaalne rool, jpm.

Lemmikvärve on ostjatel lausa kolm: hall, valge, must. Kõik metallikvärvid.