Nimelt andsid teadlased täna teada, et viljastasid kahelt hetkel veel elus olevalt emasisendilt kogutud munarakud viimaselt isasloomalt pärit spermaga. Seda, kas katsed ka vilja kandsid, saame teada umbes 10 päeva pärast, kirjutab Phys.org.

"Me sügavalt loodame, et mõned munarakkudest arenevad embrüoteks," ütles viljastamisega tegelenud ettevõtte Avantea asutaja ning loomakloonimisekspert Cesare Galli. Eelmisel nädalal kogusid ettevõtte esindajad viimaselt kahelt elus olevalt emasloomalt kümme munarakku, millest on viljastumisvõimelised vähemalt seitse.

Avantea spetsialistid ninasarviku munarakke viljastamas

Loodusspetsialistid ning loomaarstid loodavad, et viljastunud embrüo saaks vajadusel ilmale tuua teise ninasarvikuliiki kuuluv surrogaatema. Kas viljastunud embrüoid saab olema piisavalt, et liik taas elule turgutada, näitab aeg. Galli sõnul oleks liigi taaselustamisvõimalus oluliselt suurem kui sugurakke oleks kogutud varem, mitte viimase paari ellujäänud isendi puhul.

Pikaajalisem plaan on kunstliku viljastamise abiga ilmale tuua vähemalt viis põhja-valgeninasarvikut, kes siis viidaks elama Aafrikasse. Praeguse kava kohaselt võib sellise plaani lõplik ellu viimine võtta aastakümneid.

Viimane isane põhja-valgeninasarvik Sudan eutaneeriti 2018. aastal Keenias vanuse tõttu tekkinud probleemide pärast. Valdava osa oma elust veetis loom Tšehhis Dvůr Králové loomaaias, kuid 2009. aastal liigutati loom taas Aafrikasse. Temast jäid maha kaks emast isendit - Najin ja Fatu, kes mõlemad pärinevad samast loomaaiast.

Ninasarvikute jaoks on üks kõige suuremaid probleeme salaküttimine - Aasia rahvapärimuses peetakse looma sarve imerohuks ning selle eest ollakse idamaades valmis välja käima üüratuid summasid. Seetõttu on lisaks põhja-valgeninasarvikule hetkel ohustatud ka mitmed teised ninasarvikuliigid.