Detsembris 2014 Maalt teekonda alustanud jaapanlaste Hayabusa2 nimeline kosmoselaev jõudis asteroidini juunis 2018 ja "kukutas" maanduri nimega Mobile Asteroid Surface Scout (MASCOT) asteroidile oktoobris 2018. Inglisekeelset lugu sellest saab lugeda SIIT.

MASCOT oli umbes kingakarbi suurune hüppav robot. See kukutati ca 40 meetri kõrguselt asteroidile, kus see põrkas vastu rahnu ning rullus ligi 20 meetrit mööda asteroidi pinda kuni jäi tagurpidi lebama.

Ryugu pinnast ca 130 m kõrgusel tehtud pilt koos Hayabusa2 varjuga

See ei olnud aga lõpp, sest maanduril õnnestus end ümber pöörata ja teha Ryugu kividest ägedaid pilte ja muud uurimistööd 17 tundi kuni aku tühjaks sai.

Protseduur oli plaanipärane ja aku pidas vastu tund aega kauem kui loodeti ning enne aku lõppemist saatis karp kogutud info edukalt ka "emalaevale"

162173 Ryugu on väga kuiv, tume ja umbes kilomeetrise läbimõõduga asteroid, mille orbiidi pikkus on 474 päeva ja mis kaalub umbes 450 miljardit kilogrammi. "Draakonite loss" (Seda Ryugu tähendab) on üks maalähedastest ja potentsiaalselt ohtlikest asteroididest.

Asteroidile maandumisel tegi maandur mitmeid pilte, millelt on näha peamiselt kahte sorti materjali - tumedat värvi karmid kivid ning heledad ja pehmemad ning teadlaste arvates on asteroid moodustunud mingite taevakehade kokkupõrkest üle jäänud materjalist.

Ryugu pind vahetult enne MASCOTI põrkumist vastu rahnu

Ryugu meenutab igati kondriiti, aga piltidelt on miskit olulist puudu: tolm. Asteroidi pinnal ei ole vähemalt fotodelt nähtavaid peene tolmu osakesi.

Lähedalt tehtud pilt Ryugu kividest

Kondriitmeteoriitide kivimaines ei ole märkimisväärselt moondunud ning sellest saab järeldada, et nad ei ole olnud ekstreemset rõhu ega temperatuuri tingimustes. Seetõttu nimetatakse neid ka primitiivseteks meteoriitideks.

Kondriitmeteoriidid on moodustunud ajal, kui päikesesüsteem alles tekkis tihenevast udukogust, kus tolm ja muud elemendid moodustasid gravitatsioonilisel tõmbumisel üha suuremaid kehi kuni asteroidide tekkimiseni.

Sellest annavad tavaliselt tunnistust kondriidi koostisosade mineraloogilised, struktuursed ja isotoopsed omadused. See on Maale langevate meteoriitide üks tavalisemaid tüüpe (hinnanguliselt umbes 85,7%– 86,2%).

Enamasti on kondriitmeteoriidid ränirikkad ja seega mõneti sarnased maakoore materjaliga. Lisaks kondritele sisaldavad kondriitmeteoriidid oliviine ja pürokseene, amöboidseid oliviini agregaate (AOA). Kondriidid sisaldavad ka raskestisulavaid kaltsiumi-alumiiniumi suletisi (CAI), mida arvatakse päikesesüsteemi algusajal tekkinud ainese hulka. Kondriitide kondritevahelise massi moodustab peeneteraline tolm ehk maatriks.

Kuigi pildid Ryugust on harukordsed ja põnevad, saab asteroidi täpsemalt uurima hakata millalgi 2020 aasta lõpus ja sedagi juhul, kui Hayabusa2 tagasitee Maale viperusteta kulgeb. Detsembris 2019 lahkub kosmoselaev Ryugu juurest, pardal väärtuslik laadung erinevate proovidega asteroidilt.

Loodame, et Hayabusa2 jõuab elusa ja tervena tagasi. Siis saame ehk teada ka selle, miks Ryugu peal tolmu ei ole.