See on võimsaim supernoova, mis seni leitud, ja selle mõistatusi lahendame veel kaua
Euroopa kosmoseagentuuri ESA teadlased märkasid täheplahvatust tähistusega SN2016iet juba 2016. aastal, kuid nähtu mõistmine nõudis kolm aastat väldanud analüüse ja jätku-uuringuid. Nimelt sattusid vaatlused vastuollu teadlaste senise arusaamisega sellest, kuidas supernoovad käituma peaksid.
Too hiiglasuur supernoova kestis palju kauem ja paiskas laiali palju rohkem energiat kui tüüpiline supernoova. Lisaks osutus selle keemiline signatuur kummaliseks — teadusajakirjas The Astrophysical Journal avaldatud uurimuse osutusel sisaldas see vähem metalle kui ükski teine seni vaadeldud supernoova.
Teadlased oletavad, et SN2016iet sugused supernoovad olid minevikus sagedasemad, kuid nüüdseks on hiiglaslikud vanema põlvkonna tähed, mis neid tekitada suudaksid, juba hääbunud. SN2016iet plahvatus on seega andnud uurijaile haruldase võimaluse paremini mõista meie universumi kaootilist minevikku.
„Suurem osa supernoovadest hääbub ja muutub oma kodugalaktika sära taustal nähtamatuks mõne kuu jooksul. Kuna SN2016iet on aga nii ere ja nii eraldiseisev, saame selle arenguid jälgida veel mitu aastat,“ selgitas Harvardi ülikooli magistrand Sebastian Gomez. „Vastavad vaatlused juba käivad ja me ootame kannatamatult, milliseid üllatusi sel supernooval meie jaoks veel varuks on.“
