Teadlane selgitab: kas Venemaa tuumareaktori plahvatuse mõjud võiksid jõuda ka meieni?

Eelmisel nädalal plahvatas Venemaal Valges meres tuumareaktor. Uurisime, kas plahvatusest tekkinud mõjud võiksid kuidagi ka Eestini ulatuda.

Tallinna Tehnikaülikooli füüsika osakonna professor Jaan Kalda selgitas, et suure tõenäosusega oli plahvatanud reaktori näol tegu isotoopreaktoriga. "Need on suhteliselt väikesevõimsuselised seadmed (mõne kilovati suurusjärgus), mis kasutavad radioaktiivsete isotoopide lagunemisel vabanevat soojusenergiat. Sellistes seadmetes kasutatakse niisuguseid radioaktiivseid isotoope, mis on eluslooduse jaoks suhteliselt ohutud ja tekitavad lagunemisel valdavalt vaid alfa-kiirgust, mille eest on väga lihtne kaitsta."

Kalda hinnangul võib seetõttu oletada, et tegu oli võrdlemisi väikse koguse suhteliselt väheohtliku radioaktiivse isotoobi paiskumisega atmosfääri. "Lokaalselt, plahvatuskoha lähedal, tõstis see kindlasti radiatsioonitaset, aga registreeritud kuni 16-kordne tõus üle foonitaseme ei ole kindlasti põhjus muretsemiseks," ütles ta. Kui selline õhk peaks Eesti suunas ka liikuma, on Kalda kindel, et siia jõudes on selle radioaktiivse saaste kontsentratsioon kõvasti vähenenud.

Kalda toob veel välja, et juba looduslikult võib radiatsioonitase kõikuda enam kui 16 korda ning seda ka Eestis. Seega ei tasu Venemaal toimunud plahvatuse mõjude pärast muretseda.