Pikselöögid tabasid merejääd või siis avamerd, kus on ka jääd umbes 1100 kilomeetri kaugusel Leena jõe suudmest ning ca 300-500 kilomeetri kaugusel Põhjapoolusest.


Äike nii pooluse lähedal on väga ebatavaline, sest tavaliselt ei ole seal maapinnal nii palju soojemat õhku, et see maapinnalt üles poole liikudes äikesepilved ja -löögid tekitaks. Teisisõnu: Põhjapooluse lähedal on soe.

Fikseeritud pikselöögid on Alaska Fairbanksi mõõtmisjaama kogu mõõtmisajaloo kõige põhjapoolsemad välgud ning nii pooluse lähedal ei ole ka muudes jaamades äikest varem fikseeritud.

Teadlased ei välista, et äikest on sealkandis olnud ka varem, sest piirkonda ei jälgita nii täpselt, kuid igal juhul on tegemist ebatavalise sündmusega.

Äike sünnib sooja õhumassi tõustes ja harukordne nähtus sai võimalikuks sellesuvise kuumalaine tõttu. Juulis ja augustis on polaaraladel olnud erandlikult soe ning seetõttu saigi võimalikuks äikesepilvede moodustumine ning ka 48 pikselöögi fikseerimine.