Ehkki seda peetakse kõige reostunumaks paigaks lõunapoolkeral ja üheks kõige reostunumatest kogu maailmas, on Austraalia lääneosas Pilbara piirkonnas asuv mahajäetud kaevanduslinn Wittenoom turistide seas jätkuvalt populaarne.

Linnakese hiilgeajal aastatel 1930–1966 oli Wittenoom koduks u 20 000 inimesele, kellest suurem osa töötas ümbruskonnas toona tegutsenud, kuid nüüdseks maha jäetud asbestikaevandustes.

Nüüdisajal on Wittenoom tõeline kummituslinn, mida ümbritseb hulk suuri hoiatussilte. Ehkki asbesti kaevandamine lõppes juba mitukümmend aastat tagasi, leidub Wittenoomis ja selle ümbruses siiamaani umbes kolm miljonit tonni asbestijääke, mis tähendab, et sealse õhu hingamine võib olla eluohtlik.

Suurem osa asbestiga kokkupuutumise tõttu Wittenoomis hukkunud 2000 inimesest olid kaevanduslinna elanikud, kuid eksperdid hoiatavad, et isegi lühiajaline viibimine linnas võib saatuslikuks saada.

Inimese võib tappa isegi üksainus asbestikiud, mistõttu üritavad kohalikud ametkonnad uudishimulikke külastajaid iga hinnaga saastunud asulast eemal hoida.

Wittenoomi linn puudub paljudelt kaartidelt, selle juurde ei juhata ükski teeviit, see on ühendatud lahti elektrivõrgust ja selle ümber on paigaldatud hoiatussildid. Linn on nii ohtlik, et mullu otsustas Austraalia valitsus kolm viimast piirkonnas elavat inimest nende kodudest välja tõsta ja nad sunniviisiliselt ohutumatesse tingimustesse kolida.

„Ekstreemturismi“ harrastajad eiravad aga hoiatusi või keelduvad uskumast ähvardavate ohtude tõsidust. Wittenoomi külastab igal aastal mitu tuhat turisti.

Turistid käivad linnas ringi ja teevad pilte jagamiseks suhtlusvõrkudes, koguvad evakueeritud elanike vara hulgast endale meeneid ja lihtsalt naudivad vaateid.

Mõned usuvad, et põgus külaskäik pole ohtlik või et kui tuul ei puhu, pole tõenäosus asbestikiude sisse hingata eriti suur, teised aga lihtsalt naudivad põnevust, mida tekitab seiklemine paigas, kuhu suurem osa inimestest parema meelega iial jalga ei tõstaks.

Mõned aktivistid arvavad, et valitsus peaks Wittenoomi asbestijääkidest puhastama, kuid ekspertide osutusel on võimatu linna inimasustusele sobivaks muuta, isegi kui vastavasse projekti panustataks miljardeid dollareid. Seega on targem linnast lihtsalt eemale hoida ja selle olemasolu sootuks unustada.

Kokkupuude asbestiga võib põhjustada surmavaid haiguseid nagu mesotelioom (mille haruldane vorm mõjutab rindkereõõnt vooderdavat kopsukelmet), asbestoos ja kopsuvähk. Haiguste sümptomid võivad ilmneda alles aastakümneid pärast esmast kokkupuudet.