Levinud arusaama kohaselt viib/rikub kofeiin ööune, mistõttu ei soovitata enam õhtu hakul kohvi juua. Korralik uni on teadupoolest edu ja tervise tõhusaim tagatis.
USAs läbi viidud uuringust selgus aga tõsiasi, et annus kofeiini ega selle tarbimine vahetult enne magama minekut ei olegi nii suur probleem kui seni arvati. Teadlased Florida Atlanticu ja Harvardi ülikoolidest ei leidnud märkimisväärseid seoseid kohvi ja uneprobleemide vahel.
Kohv ega muud kofeiini sisaldavad tooted ei mõjuta enamiku inimeste und, kui seda just ei tarbita suurtes kogustes. "Suur kogus" on aga individuaalne ja selle saab igaüks välja selgitada katse-eksituse meetodil.
Küll aga tuuakse ajakirjas Sleep avaldatud uuringus välja, et hea kvaliteediga une magamiseks ei tohiks alkoholi ja tubakatooteid tarbida vähemalt neli tundi enne magamaminekut.
Testgrupis mõjutasid nikotiin ja alkohol nii inimeste une pikkust kui ka kvaliteeti. Uuringus võeti arvesse osalenute stressitaset, vanust, sugu kui ka muid võimalikke und mõjutavaid faktoreid.
Kõige tugevam seos unetusega leiti nikotiinist. Õhtune suitsetamine vähendas une kogupikkust lausa 40 minuti võrra. Kuigi suitsetajad loodavad end õhtuse sigaretiga hoopiski rahustada, on tulemus vastupidine - öö jooksul nikotiini tase veres langeb ja nikotiininäljas ajuga inimene ärkab vähesestki.
Kuna suitsetamine mõjutab ka hingamisteid ja veresooni, siis võib õhtune suitsetamine tuua kaasa ka muid hingamisteede vaegusi, mis vähendavad une kvaliteeti - näiteks uneapnoe ja astma.
Alkohol seevastu võib aidata küll kiiremini ja lihtsamalt uinuda, aga une kvaliteedi rikub see ära - uni muutub katkendlikumaks. Rohke alkoholitarbimine võib inimese unerütme lausa püsivalt kahjustada.
Et uni oleks äge, ei tohiks juua üle ühe klaasi alkohoolset jooki ning alkoholi tarbimise ja magamamineku vahel võiks olla vähemalt neli tundi.
Seega on üks müüt murtud: mõõdukas kohvi joomine enne magama jäämist und ei häiri, aga klaas veini teeb seda küll.
